Euroopa Liidu vaatlejad läksid Gruusia puhveraladele

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi vaatlusmissiooni liikmed räägivad Vene sõduriga Gruusias Nabahtevi külas.
ELi vaatlusmissiooni liikmed räägivad Vene sõduriga Gruusias Nabahtevi külas. Foto: Reuters / Scanpix

Üle 200 ELi tsiviilvaatleja, nende seas kaks eestlast, alustasid eile tööd Gruusias, et aidata sõjast räsitud piirkonda üles ehitada ja kindlustada seal ikka veel viibivate Vene okupatsioonivägede lahkumine.



«Alustame tööd pehmelt-pehmelt, kuni kõrgemal tasemel veel läbirääkimisi peetakse,» kommenteeris üks brittide vaatlusmissiooni liige meediakanalile BBC missiooni algust.


Prantslaste vahendatud kuuepunktilise Vene-Gruusia rahuplaani täitmist tagava Euroopa Liidu Gruusia vaatlusmissiooni (EUMM Gruusia) esimene päev sujus siiski hästi. Kuigi Venemaalt tuli varem signaale, et niisama lihtsalt ELi vaatlejaid nende loodud puhvertsoonidesse ei lasta, läksid ELi esindajate sõnul selle liikmed siiani Vene sõjaväe kontrollitud piirkondadesse kohe esimesel tööpäeval.


Vene sõjaväe esindajad teatasid uudisteagentuurile AFP veel eile hommikul, et vaatlejaid lubatakse alguses ainult turvatsooni lõunapoolse piirini.


Kuid nii AFP kui Reutersi korrespondendid kinnitasid, et nägid, kuidas vaatlejad probleemideta puhvertsooni piire ületasid ja Vene sõjaväelastega kohtusid. Päris sajaprotsendiline edu samas muidugi polnud: osa meeskondi saadeti BBC teatel siiski venelaste tugipunktide juurest «turvakaalutlustel» tagasi.


Missiooni liikmed, kellest suur osa on politsei- või sõjaväetaustaga, ei ole relvastatud, kuid nende transpordivahendid on soomustatud.


Missiooni juhi, sakslase Hansjörg Haberi sõnul oli neil Vene armeega ka omajagu arusaamatusi. «Vene sõjaväelased ütlesid, et nad on turvalisuse pärast mures. Meie seisukoht on, et meie turvalisus on meie endi asi,» ütles ta missiooni loomise pressikonverentsil. Poliitilisel pinnal vaatlejatele tema sõnul takistusi ei tehta.


ELi tsiviilmissioon, peab jälgima kuuepunktilise rahuplaani täitmist, eriti Vene vägede välja viimist turvatsoonidest, kirjutas Deutsche Welle. Lisaks aidatakse näiteks kohtute tööd, ehitatakse üles demokraatlikku riiki ja jälgitakse humanitaarolukorda.


Praegu on Venemaa lubanud, et väed viiakse välja 10. oktoobriks, kuid hoolimata mõne kontrollpunkti sulgemisest asub suurem osa sõdureist ikka veel Gruusia territooriumil.


«Kõik on täiesti poolik, nagu teame nii mina kui ka kõik teised,» on rahuplaani täitmist ja missiooni saatmist kommenteerinud Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner. «Kuid meie esmane ülesanne oli saada Vene vägede väljaviimise kuupäev Gruusia osadest, mis piirnevad Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga.» Mainitud piirkondadesse Venemaa vaatlejaid ei lase.


Missiooni eelarve on 31 miljonit eurot ning esialgu kestab see 12 kuud. Kokku on vaatlejaid üle 200 22-st ELi riigist. EUMM Gruusia peakorter asub Thbilisis, lisaks pandi püsti veel neli regionaalset bürood. Suurima osa missiooni liikmetest saatsid prantslased, ka Saksamaalt on 40 liiget.


Mõlemad Eesti esindajad – Kagu piirivalvepiirkonna logistikajaoskonna ülem Tamar Tamm ja Sisekaitseakadeemia politseikolledži nõunik Piret Palusoo – jäävad Gruusiasse esialgu neljaks kuuks. Nende tööpiirkonnaks on Phothi linna ümbrus. Samas regioonis töötavad ka Läti, Ungari, Hispaania, Kreeka ja Austria vaatlejad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles