Leedu siseminister Tomas Žilinskas arvustas Leedu pagulaste lõimimispoliitikat, kinnitades, et lõimimiskeskustes õpivad saabunud ära pigem vene kui leedu keele ja et neid asustatakse lõimimiseks sobimatusse sotsiaalkeskkonda.
Siseminister: pagulased omandavad Leedus pigem vene kui leedu keele (3)
19. juuli 2016, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri arvates toimetatakse sotsiaalministeeriumi kureeritavat pagulaste lõimimise poliitikat pigem vormiliselt, linnukese kirjasaamiseks.
«Sõitke Ruklasse ja vaadake. Mul on kujunenud mulje, et meil tuleb vaid linnukesi teha, justkui me teeks miskit, õpetame leedu keelt või veel midagi (...) Kuulukse, et pagulased õpivad ära ennem vene kui leedu keele.»
«Loomulikult, sest ma käisin seal ja nägin – kui süürlased on samades ruumides valgevenelaste ja ukrainlastega, suhtlevad lapsed vene keeles ja õpivad ära vene keele,» ütles minister tänases raadiousutluses.
Lisaks tutvustatakse ministri sõnutsi halvasti leedu kultuuri ja ajalugu. Praegune sotsiaalne ümbrus, kuhu pagulased saabuvad, ei soodusta Žilinskase arvates samuti lõimumist.
«Kuhu me neid Ruklas lõimime? Nii palju, kui mina tean, on seal 70 protsenti peredest asotsiaalsed. Seal käiakse kaks korda nädalas tööbörsil, kui palju leedulasi üldse tööbörsi kaudu tööle saab? Arvan, et siin on vaja märksa innukamalt tegutseda,» ütles siseminister.
Tema sõnutsi on Leetu Euroopa Liidu pagulaste ümberpaigutamise programmi alusel Kreekast, Türgist ja Itaaliast saabunud juba 39 pagulast, üldse viibib Leedus praegu 4000 kolmandatest riikidest pärinevat välismaalast.