Veresaun Moskva lennujaamas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks väiksemate vigastustega pääsenud rünnaku ohver eile Moskva Domodedovo lennujaamas teel haiglasse.
Üks väiksemate vigastustega pääsenud rünnaku ohver eile Moskva Domodedovo lennujaamas teel haiglasse. Foto: Reuters/ScanPix

Tihe suitsupilv, ebamäärased inimkogud maas vedelemas, jooksvad päästetöötajad ja tohutu segadus – Venemaa suurimas lennujaamas Domodedovos õhkis enesetaputerrorist eile pärastlõunal pommi, mille tagajärjel sai surma vähemalt 35 inimest.

Plahvatus kärgatas kell 16.32 (15.32 Eesti aja järgi) saabuvate rahvusvaheliste lendude terminali ootesaali kohvikus, kus saabujaid pärast pistelise tollikontrolli läbimist vastu võetakse. Sel ajal olid terminalis tuhanded reisijad.

«Läksin ees välja ja 17 sekundit hiljem kõmatas plahvatus. Inimesed jooksid verisena ringi,» kirjeldas Tadžikistani pealinnast Dušanbest saabunud Suhrov NTV-le antud intervjuus. «Kõik liikusid välja, mina vastassuunas sisse tagasi. Nägin seejärel kaheksat vigastatut. Üks neist lebas maas ja palus abi, kuid mul polnud aega teda aidata. Läksin venda otsima.»

«Järsku toimus plahvatus. Mina ja mu kolleeg paiskusime väga tugevalt vastu seina. Meid päästis vaid see, et meie ümber oli palju inimesi,» selgitas Aleksei Spiridonov Lifenewsile. «Kargasime püsti ja üritasime aidata haavatuid. Kehaosad vedelesid igal pool, kõik oli verega kaetud. See oli kohutav vaatepilt.»

«Keegi ei teadnud, mida teha. Siis ütles keegi, et peame välja pääsema, ja inimesed lihtsalt jooksid,» avaldas Sergei raadiojaamale City FM.

NTV teatel jõudsid kiirabi ja päästeteenistus tipptunnile vaatamata kohale äärmiselt kiirest. Üsna pea oli Domodedovo juures 25 kiirabiautot, mis kannatanuid üle Moskva erinevatesse haiglatesse vedasid. Lennujaama ette oli kiirelt ritta seatud kümneid päästeteenistuse autosid. Kannatanuid viidi lennujaamast minema ka helikopteritega ning väiksemate vigastustega inimesed saadeti lennujaama ja Moskva kesklinna vahel sõitvale ekspressrongile.

Kesklinnas vaatasid kiirabimeeskonnad kannatanud läbi ning ka sealt toimetati mitu inimest haiglasse.

Esialgu teatas Vene meedia kümnest hukkunust. Tihe suits terminalis segas kannatanute aitamist ning ohvreid lisandus veel mitu tundi pärast plahvatust. Veidi hiljem teatati juba 20 hukkunust ning õhtul kella 22.00ks oli ohvrite arv kasvanud Interfaxi andmetel 35ni. Vigastatuid oli 170, neist 76 inimest jäeti haiglaravile. 94 kannatanut vajasid vaid ambulatoorset ravi.

Üle 20 vigastatu olid eile õhtul kriitilises seisundis. Hukkunute hulgas oli ka üks itaallane, üks prantslane ja üks Suurbritannia kodanik.

Vahetult pärast õnnetust avati mitu nn kuuma liini, millele murelikud lähedased info saamiseks helistada said.

Televisioonile sündmuste käiku kirjeldanud inimesed teatasid justkui ühest suust, et plahvatus oli tugev. Paljud terminalis viibinud pääsesid tänu juhusele vigastustest, kuid olid jätkuvalt vapustatud.

«Kuulsime plahvatust. Meid päästis vaid see, et üks meie inimene läks enne kaduma ja jäime pagasisaalis teda otsima,» selgitas üks mees NTV-le.

«Käis väga tugev pauk. Veidi hiljem nägin, kuidas rebitud jalaga inimene minema viidi. Seejärel viidi ära verise näoga naine,» lisas üks keskealine mees.

Üks keskealine naine teatas, et esialgu ei saanud keegi aru, mis toimub. Valitses täielik segadus. Telefoniliinid olid kiirelt ülekoormatud ning paljudel reisijatel ei õnnestunud lähedastega nende rahustamiseks esialgu ühendust saada. Lisaks olid ülekoormatud ka Vene suurimad uudisteportaalid.

Üsna pea olukord rahunes. «Kõik pole nii paha,» ütles telekanalile RT Domodedovos viibiv reporter Irina Galuško. «See on hämmastav, aga paanikat pole, ei tea, kas inimesed on ekstreemsituatsioonidega harjunud. Aga muidugi see pole lihtsalt tavaline päev lennujaamas.»

Üks meesterahvas ütles, et kui tema saabus lennujaama, oli palju suitsu ja palju tuletõrjujaid, kuid inimesed väljusid lennujaamast rahulikult ja temagi kinnitas, et paanikat polnud.

Venemaa president Dmitri Medvedev kutsus terrorirünnaku järel kiirelt kokku kriisikoosoleku ning avaldas kaastunnet hukkunute peredele. Mõne tunni pärast olid kaastundeavaldusi hukkunute lähedastele ja hukkamõistu rünnaku osas avaldanud kümned riigipead.

RIA Novosti anonüümse allika sõnul teadis aga Vene julgeolekuteenistus võimalikust rünnakust juba varem. Võimud lükkasid sellised väited ümber.

«Eriteenistused said informatsiooni, et ühes Moskva lennujaamas võidakse läbi viia terroriakt,» kinnitas julgeolekuteenistuse allikas. AFP teatel laekus Lifenewsi andmetel hoiatus rünnaku eest juba nädal varem ning plahvatuse sihtmärgina mainiti tollikontrolli ala.

Kuigi esialgu arvati, et terrorist saabus Moskvasse lennukiga, kinnitas ka lennujaama pressiesindaja, et plahvatus toimus vabalt ligipääsetavas kohas, kus pole vaja esitada lennupiletit ega dokumenti.

Õhtul teatas Interfax, et ootesaalist leiti ka oletatava terroristi pea. «Leidsime araablase väljanägemisega mehe pea, kes tundub olevat 30–35 aastat vana. Oletatavasti õhkis tema lõhkekeha,» sõnas anonüümne julgeolekuallikas.

Interfaxi teatel eelnes terrorirünnakule aga ebaõnnestunud rünnakukatse 31. detsembril Tšetšeenia äärmuslaste poolt ning arvatakse, et uus rünnak oli sellega seotud.

Mõni tund pärast lennujaama tabanud kaost oli ka lennuliiklus taastunud. Esialgu suunati mitmed maanduvad lennud Domodedovost Vnukovosse ja Šeremetjevosse, kuid üsna pea jätkati plaanipärase graafikuga.

Üle Venemaa karmistati plahvatuse järel turvameetmeid nii lennu- kui ka rongijaamades. Domodedovo sissepääsude juurde tekkisid kiirelt järjekorrad ja trügimine, kuna kõiki sisenejaid asuti ükshaaval kontrollima ning õhtul teatati, et üle Venemaa toimub lennujaamades sajaprotsendiline kontroll.

«Tahtsite täielikku läbivaatust. Ja näe, mis sellest välja tuli,» sõnas Domodedovo lennujaama pressisekretär Jelena Galanova Interfaxi reporterile rüselusele viidates. «Meie reisijatevoolu juures, 22,3 miljonit reisijat aastas, on täielik kontroll peaaegu võimatu. Muidu viib see masside tunglemiseni.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles