Sunniidi äärmusrühmitus Islamiriik (IS) võttis vastutuse täna Kabulis šiiitlike hesaaride meeleavaldusele korraldatud kaksikplahvatuse eest, milles on hukkunuid 80 ja vigastatuid üle 200 inimese, vahendas rühmitusega seotud uudisteagentuur.
IS võttis vastutuse 80 hukkunu ja üle 200 vigastatuga Kabuli plahvatuse eest
23. juuli 2016, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rünnaku tagajärel sai märtriks 80 inimest, veel 231 sai vigastada," teatas siseministeerium avalduses.
«Esialgsetel andmetel korraldasid rünnaku kolm enesetapuvõitlejat...kolmanda lasid julgeolekujõud maha.»
Kabuli haiglad on vigastatute suure arvu tõttu ülekoormatud ning on laekunud teateid verevarude nappusest.
Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusrühmitus Islamiriik (IS). «Kaks ISi võitlejat õhkis Afganistanis Kabulis šiiitide kogunemisel oma pommivööd,» teatas ISiga seotud uudisteagentuur Amaq.
Plahvatus kõmatas piirkonna lähedal, kus sajad valdavalt šiiitlikud hesaarid avaldasid meelt valitsuse otsuse vastu loobuda elektri ülekandeliini rajamisest oma koduprovintsi Bamiyani.
Bamiyan on Afganistani üks vaesemaid piirkondi, kus elab suurearvuline hesaaride kogukond, keda IS peab usutaganejateks.
Protest kulges enne plahvatust valdavalt rahumeelselt ning meelavaldajatel oli kavas liikuda presidendipalee poole.
President Ashraf Ghani väljendas avalduses veretöö üle sügavat kurbust ja lisas, et ohvrite seas on julgeolekuametnikke.
«See kohutav rünnak rühma rahumeelsete protestijate vastu Kabulis näitab relvarühmituste täielikku hoolimatust inimelude suhtes,» teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International avalduses. «Sellised rünnakud näitavad, et Afganistani konflikt ei ole raugemas, vaid hoogustumas.»
Elektri ülekandeliin TUTAP, mis ühendab valmimise korral Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistani energianäljas Afganistani ja Pakistaniga, pidi esialgu läbima Bamiyani provintsi, ent valitsus otsustas rajada selle läbi Salangi kuru Kabulist põhjas.
Kabul põhjendas otsust lühema marsruudi kasuks vajadusega ehitust kiirendada ja säästa sadu miljoneid dollareid.
Hesaaride liidrid mõistsid otsuse hukka ja nimetasid seda nende kogukonna vastaseks diskrimineerimiseks.
Afganistanis elab umbes kolm miljonit hesaari.