Türgi valitsus on oma uueks sihtmärgiks võtnud meedia

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi lipp ja selle taustal olevad kohalikud
Türgi lipp ja selle taustal olevad kohalikud Foto: AP/ Scanpix

Türgi ametivõimud väljastasid AFP andmetel eile üle 40 ajakirjaniku vahistamiskäsud, mis tähistab sealse valitsuse riigipöördejärgse puhastuse uut faasi.

President Recep Tayyip Erdogan, kes otsib enda võimule igalt võimalikult poolt toetajaid, võõrustas oma palees kaht opositsiooniliidrit, et pidada pretsedenditu kohtumine. Samal ajal on 15. juuli riigipöördekatse järgselt juba kinni peetud üle 13 000 inimese.

Täna liikus puhastuskuur uude faasi, kui Istanbuli terrorivastased prokurörid andsid välja 42 ajakirjaniku arreteerimiskäsu. Riigi tähelepanu alla sattunud ajakirjanike hulgas on prominentne Türgi ajakirjanik Nazli Ilicak, kes vallandati 2013. aastal riiklikust valitsusmeelsest päevalehest Sabah, kuna ta kritiseeris seal ministreid, kes olid segatud korruptsiooniskandaali.

Nüüdseks on kinni peetud viis nimekirjas olnut. Usutavasti on 11 neist ajakirjanikest juba välismaal. Teine laialdasemat tähelepanu teeninud ajakirjanik nimekirjast on kommentaator ja Türgi Fox TV uudistetoimetaja Ercan Gun.

Türgi eilne samm on järjekordne löök sõnavabaduse ja demokraatia vastu riigis, kirjutab AFP. 

Erol Önderoglu, kes on Türgi esindaja Reporters Without Borders (RWB) organisatsioonis ütles ajalehele the Guardian, et viimased arreteerimiskäsud on «nõiajaht ajakirjanikele».

«On võimatu selliste meetoditega teada saada, kas ajakirjanik oli seotud Güleni võrgustikuga või riigipöörde katsega,» ütles Önderoglu. Viis ajakirjaniku on erinevatel andmetele juba küsitlemiseks kinnipeetud.

«Me tunnustame valitsuse õigust uurida putši planeerijaid, aga sõnavabaduse austamine on demokraatliku ühiskonna defineeriv alus. Sellest kasvab välja nõiajaht ajakirjanikele ning see peab lõppema.»

Üks ajakirjanike, keda eilse arreteerimise teatega sihitakse on usutavasti Fatih Yagmur, uuriv ajakirjanik, kes vallandati oma töölt nüüd suletud Radikali ajalehest 2014 aastal. Põhjuseks oli «väga intensiivne valitsuse surve», kinnitas tema toimetaja.

Ajaleht avaldas loo Türgi salateenistuse autodest, mis transportisid Süüriasse Türgi teadmata relvi. Selle loo eest pälvis Yagmur Euroopa Liidu Uuriva Ajakirjanduse Preemia 2015. aastal.

The Guardianile antud telefoniintervjuus sõnas ta, et ta lahkus Türgist pärast riigipöördekatset, eelmisel reedel, sest läbi sotsiaalmeedia hakkas ta saama vägivaldseid ähvardusi, teiste seas ähvardusi vägistamise ja mõrva kohta. Pärast auhinna pälvinud artikli avaldamist tabas teda sama saatus.

«Ma kardan oma elu pärast, ma ei tunne end Türgis ohutult. Ma ei kavatse enne eriolukorra lõppu riiki naasta,» ütles Yagmur. Lisaks lausus ta, et teda hoiti piiril lühiajaliselt kinni, sest ei käinud kohtuistungil, mis tema vastu peeti.

«Veetsin öö kongis koos 40 sõduriga, kellel kõigil oli piinamise jäljed, kriimustused ja verised haavad. Neil ei lubatud ka toaletti külastada. See oli jube. Selle nägemine ei tekita minus turvatunnet. Olin tunnistajaks piinamisele.»

Kuigi eilne päev oli pärast läbikukkunud riigipöördekatset esimene kord kui sihtmärgiks võeti individuaalsed ajakirjanikud, on meedia õigusi piiratud alates putši  mahasurumisest.

Mitmed valitsuskriitilised veebilehed on kinni pandud ja 34 valitsuse poolt väljastatud pressikaarti on tühistatud. Samuti on üle 300 riikliku meediakanali TRT töötajat töölt kõrvaldatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles