Templikompleksi ehitatakse ka muuseum ja kool ning tempel sümboliseerib tagakiusatud jaziidide vastuhakku. Templi ehitus toimub väikeses Armeenia külas nimega Aknalich, 35-kilomeetri kaugusel Jerevanist.
Armeenias ehitatakse maailma suurimat jaziidi templit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitise katuseks on kuldne kaar, mida ümbritsevad seitse kuplit. Tempel on 25 meetri kõrgune ning materjalidena on kasutatud Armeenia graniiti ja Iraani marmorit, samuti asub hoones 200 ruutmeetrine palvekoda.
Templi nimi on Quba Mere Diwane ja sellest saab suurim jaziidi tempel maailmas, kuigi pretendente sellele tiitlile on vaid käputäis. Projekti rahastab Mirza Sloian, kes on Moskvas resideeruv jaziidi ärimees. Tempel peaks eelduste kohaselt valmima järgmisel aastal.
«See tempel on meile tähtis, sest meie kogukonda ohustab väljasuremine,» ütles Ahmed Burjus, ülemaailmse jaziidi organisatsiooni Yazda esindaja Suurbritanniast. «Meie kogukond on mööda maailma laiali paisatud ja meil on vaja templeid, et meie lapsed saaksid enda kultuuri ja identiteeti hoida.»
Kompleksi eesmärk ei ole enda varju jätta Lalishi, mis on Põhja-Iraagis Mosulis asuv kõige püham jaziidi tempel. Jaziidi usu jälgijatelt oodatakse vähemalt korra elus käia palverännakul Lalishis.
«On vaid üks Lalish,» ütles Khdr Hajoian, Jaziidi Rahvus Ühingu asepresident EurasiaNetile.
Jaziidid on suurim vähemusgrupp Armeenias, populatsiooniga umbes 35 000 inimest, , kuigi paljud neist on kolinud ka mujale, eelkõige Venemaale.
Nad pärinevad Ida-Türgist ja Põhja-Iraagist, kuid paljud neist tapeti või aeti Türgist välja Ottomani impeeriumi päevil. Jaziidid kirjeldavad ennast kui «72 genotsiidi rahvas».
Viimane rünnak nende vastu toimus 2014. aastal Põhja-Iraagis, mis oli 90% jaziidide koduks. Niinimetatud Islamiriik (ISIS) tappis Sinjari ümbruses tuhandeid jaziide, vangistas noori tüdrukuid ja naisi seksorjadena, sundis inimesi Islami usku konverteeruma ning sundis neist 50 000 põgenema mägedesse, kus neid piirati.
Selle aasta juunis tunnistas ÜRO ISISe rünnakuid jaziidide vastu kui genotsiidi.
Tuhanded jaziidid elavad nüüd põgenikelaagrites Põhja-Iraagis ja Türgis või on sattunud mitmele poole Euroopasse.
«Inimesed kannatavad psühholoogiliste ja tervisega seotud probleemide all põgenike laagrites, ilma tööta ja ilma tulevikuta,» sõnas Burjus. «Isegi Euroopas ei ole ükski riik jaziide tunnistanud, kui rahvusgruppi. Meie saatus ei ole meie oma kätes.»
Saksamaa on Lääne-Euroopas nende suurimaks koduks, Burjuse sõnul nimetavad Euroopa valitsused neid aga kurdideks.
Jaziidide usk tuleneb zoroastrianismist, kristlusest ja islamist. Islami ekstremistid on kutsunud neid uskmatuteks ja saatana kummardajateks.
Nad ei aktsepteeri usuvahetajaid ja jaziididel on keelatud abielluda mitte-jaziididega või isegi jaziididega teistest ühiskonna kastist.
Lisaks usulistele vaadetele elab jaziidide kogukond hajali majandusliku surve tõttu. «Jaziidid ei ole võimelised oma muresid lahendama,» ütles Christine Allison, Exteri ülikooli kurdiõpingute professor. «Nad on killustunud, haavatavad ja neil tulev vastu seista suurtele sotsiaalmajanduslikele raskustele.»
«On oht, et jaziidid ei jää püsima - või vähemalt on nende kogukond ühe generatsiooni pärast tunduvalt väiksem,» ütles ta.