Venemaa kaitseministeeriumi arhiividest Moskvas on avastatud 70 aastaks unustatud holokausti planeerinud Heinrich Himmleri päevikud.
Päevikud paljastavad Himmleri lõhestunud isiksuse (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taasavastatud päevikud, mis katavad aastaid 1938, 1943 ja 1944 on eriti olulised, sest eelnevad teisele maailmasõjale, kirjutab Telegraph. Päevikud sattusid Moskva lähedal asuvasse arhiivi peale sõja lõppu, kui need varastati Punaarmee poolt.
Päevikud heidavad valgust Himmleri igapäevatoimingutele ja mõttemaailmale. Sealt saab näiteks lugeda, et ta muretses rohkem oma lõuna pärast, kui mõtles rollile natsiroimades, mille ohvrite arv ulatub kuue miljoni inimeseni.
Päevikud loovad ka detailse pildi Himmleri päevakavast, kus vahelduvad telefonikõned naise ja tütrega ja inimeste hukkamisotsused. SSi juhi eriliseks hommikuseks lemmikajaviiteks oli näiteks massaaž, vahendab Telegraph.
Näide Himmleri päevakavast:
10.00-12.00 Massaaž
14.00 Lõuna SSi ohvitseridega
15.00-19.00 Nõupidamised
20.00 Õhtusöök
21.00 Veel kohtumisi, üks neist keskendub Poola natsiliitlastest politseinikele, kes keeldusid võitlemast
21.00-22.00 Otsustab lasta kõik kaheksa politseinikut hukata ja nende perekonnad koonduslaagrisse saata. Peale seda läheb ta magama.
Bildi reporter Damian Imoehl, kes päevikud avastas, peab eriti hämmastavaks, et ühel hetkel võis Himmler olla armastav isa ja teisel hetkel massimõrvar.
«Ta oli väga hooliv isa ja abikaasa, samuti hoolitses ta väga hästi oma sekretärist armukese ja sõprade eest,» kirjeldab Imoehl.
«Teine on tema julmade tegude nägu. Ta võib alustada oma päeva hommikusöögi, massaaži ja kõnedega perele ja lõpetada see käsuga hukata kümme inimest või külastusega koonduslaagrisse,» lisab ta.
«Päevik annab väga hea ülevaate Himmleri muutuvast rollist, SSi eliidist ja Saksa juhtkonnast üleüldiselt,» sõnab Imoehl.
Himmler kuulus Adolf Hitleri lähikondlaste hulka ja kandis ametlikku tiitlit «Reichsfuehrer SS». Tema alluvuses olid surmasalgad, kes mõrvasid juute, poolakaid, Nõukogude sõjavange, mustlasi ja teisi, keda natsid pidasid alamrassideks.