Biden kutsus Porošenkot hoiduma pingete eskaleerimisest Venemaaga (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA asepresident Joe Biden kutsus reedel telefonivestluses Ukraina presidenti Petro Porošenkot hoiduma pingete eskaleerimisest Venemaaga.
"Asepresident ärgitas president Porošenkot tegema oma osa pingete eskaleerimise vältimiseks," teatas Valge Maja vestlusest ülevaadet andes.
Biden ütles, et Ühendriigid on kutsunud Venemaad sama tegema.
Porošenko pressiteenistuse teatel arutasid osapooled muuhulgas praegust julgeolekuolukorda, mille on tekitanud Venemaa provokatiivne tegevus Krimmis ja sõjategevuse hoogustamine Donbassis.
Ukraina riigipea rõhutas, et Venemaa hiljutised süüdistused Ukrainast lähtuva terroriohu kohta okupeeritud Krimmile on hübriid-tüüpi provokatsioon ja järjekordne katse õigustada Venemaa edasist agressiooni ja ulatuslikke repressioone Krimmis.
Porošenko toonitas Ukraina kavatsust hoiduda olukorra eskaleerimisest Moskva alusetute süüdistuste taustal.
Biden märkis presidendi jõupingutusi leida viise olukorra lahendamiseks, edastas pressiteenistus. "Ta rõhutas, et USA pool jälgib tähelepanelikult kõiki Krimmi provokatsiooniga seotud arenguid, mille eest lasub vastutus täielikult Venemaal," lisas Porošenko pressiteenistus.
Osapooled rõhutasid selles kontekstis vajadust vältida seda, et Moskva kasutab Krimmi olukorda ettekäändena mitte täita Minski kokkuleppeid. Porošenko ja Biden olid ühel meelel Normandia formaadis peetavate neljapoolsete kõneluste tähtsuses.
Valge Maja teatel kordasid Biden ja Porošenko tugevat toetust Ukraina suveräänsuse taastamise poliitilistele ja diplomaatilistele vahenditele, eriti läbi Minski lepete täieliku elluviimise.
Porošenko pressiteenistuse teatel toonitas Biden USA kõigutamatut positsiooni seoses Krimmi tungimise mittetunnustamise ja ilmse vajadusega säilitada Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
Ukraina president ja USA asepresident arutasid ka Ukraina reforme ning Kiievi kohustusi koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).
Valge Maja teatel vaatasid liidrid üle hiljutised edusammud järgmise IMF-i finantsabimakse saamiseks ja olid ühel meelel Ukraina korruptsioonitõrjealaste reformide tähtsuses.
Venemaa on viimastel päevadel süüdistanud Ukrainat diversantide saatmises Krimmi ning kolmapäeval teatas Vene president Vladimir Putin, et ei näe mõtet osaleda niinimetatud Normandia formaadi kohtumisel.
Vene julgeolekuteenistuse FSB väitel hukkus nädalavahetusel kahes vahejuhtumis üks selle töötaja ja üks Vene sõdur, kes lõid tagasi Ukraina "sabotööride" rünnakud.
Ukraina on nimetanud Vene süüdistusi väljamõeldisteks ning osaks Kremli hübriidsõjast riigi vastu.
Venemaa agressiivsed sammud on vaatlejates tekitanud hirmu, et Moskva võib olümpiamängude varjus kavandada Ukraina vastu uut rünnakut.