/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
Eesti soost inimesed teevad ilma üle kogu maailma – ka ida pool Narva jõge. Eelmisel nädalal jõudis Kremli võimukoridoridest avalikkuse ette uudis, et president Vladimir Putin vabastas riigijuhi administratsiooni juhi kohalt oma kauaaegse kaasvõitleja Sergei Ivanovi. Tema asemik võimukal positsioonil on hoopis soome-ugri verd mees, aastail 1978–1988 Eestimaa Kommunistliku Partei esimese sekretärina teeninud Karl Vaino pojapoeg Anton Vaino.
Üldsuse silmis üsna tundmatu Anton Eduardovitš Vaino (44) on kuulunud Putini ringkonda juba aastaid. Vene ajaleht Vedomosti nimetab allikatele tuginedes Vainot Putini isiklikuks valikuks, kes pärineb «Nõukogude parteieliidi kõrgemasse ešeloni kuulunud perekonnast». Vanaisa Karl Vainot eestlased tunnevad, isa Eduard töötas aga asepresidendina välis- ja korporatiivsuhete alal autosid tootvas kontsernis AvtoVAZ.
Tallinnas sündinud Vaino lõpetas Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudi, seejärel töötas Venemaa saatkonnas Tokyos ja eri kohtadel presidendi administratsioonis.
«Vaino – ta seisab kaugel puhtast poliitikast ja jõuametkondadest, ta on isiklikult Putini mees,» kõnelevad teda tundvad allikad Vedomostile. «Pole seotud nomenklatuuri klannide ja fraktsioonidega. Administraator. Bürokraat sõna parimas tähenduses,» jätkub kirjeldus.
Juba ammu olevat Putin Vainol silma peal hoidnud ja teda kõrgemaks tööks ette valmistanud.
«Putinile truu, ilma omaenda poliitiliste ambitsioonideta,» kirjeldab teda Los Angeles Times.
Nagu Venemaa ja Vladimir Putini puhul tavaks, tekitas ootamatu käik Vene-uurijate ringkondades ohtralt kõige mitmekesisemaid oletusi. Kas Putin kindlustab haaret enne sügisesi riigiduuma valimisi? Või on ta tüdinud vanast kaardiväest ning tahab end ümbritseda noorema ja lojaalsema meeskonnaga?
Kindel on see, et kunagine kaitseminister ja valitsuse asespiiker Ivanov «edutati» kõlava nimega, kuid sisutühjale kohale: presidendi eriesindaja looduskaitse, ökoloogia ja transpordi küsimustes.
«Putin hakkab ajapikku väsima oma vanadest sõpradest ja tuttavatest, kelle ta endaga Kremli kaasa tõi,» tsiteerib Los Angeles Times Moskva poliitanalüütikut Igor Korginjukki. «Neist on vähe kasu, aga nende mõju on kaugelt liiga suur.»
Putin ja Ivanov on mõlemad väitnud, et tegelikult tehti otsus lahkumise kohta juba ammu. Seda ametlikku versiooni ei usu keegi.
Portaal TheBigStory kirjutab, kuidas Vene ühismeedia kasutajad on hakanud laadima üles pilte Vainost koos Putiniga. Neist ühel on näha, kuidas Vaino hoiab presidendi vihmavarju.
«Psühholoogiliselt on Putinil praegu palju mugavam ajada asju nende inimestega, kes on temasse alati suhtunud kui suurde juhti. Kes ei mäleta neid aegu, kui Putin seda veel ei olnud,» selgitas opositsioonilisele raadiojaamale Ehho Moskvõ kunagi Kremlit nõustanud poliitkonsultant Stanislav Belkovski. Ivanov pole ainuke niinimetatud vanast kaardiväest, kelle Putin on võimult tagandanud – nimekirja võib lisada ka kunagise raudteejuhi Vladimir Jakunini, narkovastase võitluse juhi Viktor Ivanovi ning Kremli julgeolekuülema Jevgeni Murovi.
Üks Vaino sõber kiidab Vedomostile Putini valikut: tegu on väga sügava ja tõsise inimesega, kõrgetasemelise ametniku, mitte mingi intrigandiga. Lisaks riigimehe rollile on Anton Vaino nimelt ka publitsist.
«Turg – see on elu manifestatsioon. Elu saab tegelikuks läbi selle tihenemise – punktideks, joonteks, ruumi ja aja formatsioonideks,» kõlab segasevõitu avalause tema aastal 2012 teadusajakirjas Majandus ja Õigus (Экономика и Право) avaldatud traktaadist pealkirjaga «Tuleviku kapitalisatsioon» («Капитализация будущего»). Kirjatöö on internetis vabalt loetav ja kui uskuda Ameerika nädalakirja New Yorker analüütikut, eksiilis elavat venelannat Masha Gessenit, ei too ka järgnevad leheküljed Anton Vaino mõtterägastikku suuremat selgust.
Teemaks tulevad nii kõiksuse olemust ühendavad protokollid kui ka aja ja ruumi olemus, samuti seadeldis nimega «nooskoop», mis olevat oma olemuselt kui suur kosmiline sensor.
«Turgude juhtimise protokoll määrab ära ühtse terviku optimaalse suhte – ruumi ja elukestvuse – ning kehtestab reeglid nii mängule kui turuseadustele,» kirjutab Vaino eraldi paksemas kirjas esile toodud lõigus.
Peale selle artikli on Vaino 2012. aastal üllitatud teose «Võidu pilt» kaasautor. Sellegi raamatu avasõnad on paljutähenduslikud, nimelt tsitaat Vladimir Putinilt: «Võtmeks on usalduse võitmine.»
Gessen toob esile nüansi Vaino ja tema suguvõsa kohta: kui tema nimetähti natuke ümber tõsta, oleks tulemuseks «война» ehk «sõda».
Juba on mitmed arvajad küsinud: kas sellist sõnumit tahabki Putin saata? «Tegelikult käib sõda juba praegu,» vastab venelanna ise. Nii Venemaa meedias, võimuaparaadis kui ka Ukrainas. Kõik ikka selle nimel, et keset suurt segadust poleks Putini võimule ühtegi alternatiivi.
Gessen tunnistab: normaaloludes ei pööraks keegi sellistele nimemängudele tähelepanu. Ent kui mängu tulevad juba säärased riistapuud nagu Anton Vaino suur leiutis nooskoop, siis omandab iga viimane kui varjund hoopis suurema tähenduse.
Pojapoja edukale karjäärile on tunnistajaks ka tema vanaisa. Karl Genrihhovitš Vaino sai tänavu mais 93-aastaseks.
Anton Vaino