Siberi katku puhangut uurivad teadlased leidsid ülessulanud haudadest ka rõugete DNAd, vahendab The Independent.
Siberi igikeltsa sulades võivad rõuged naasta
18. august 2016, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõuged, mis arvati maailmast 1977. aastaks kadunud olevat, võivad naasta Siberi igikeltsa sulamisel. Kunagisse maailma kardetuimasse haigusesse suri Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel umbes 30 protsenti nakatunutest vaeveldes enne kõrge palaviku ja mädapaisete käes.
Inimeste ja põhjapõtrade säilmetest valla pääsenud antraksipuhangusse on juba nakatunud 24 inimest, kes viibivad praegu Salehardi haiglas ravil. Kuid tervishoiuekspertide sõnul võib hullem alles ees olla.
Siberi Teaduste Akadeemia liikme Boris Keršengoltsi sõnul leidis 1890. aastatel aset laialdane rõugeepideemia. Mõnes linnas suri kuni 40 protsenti elanikkonnast. Hukkunute kehad maeti igikeltsa pindmise kihi alla Kolõma jõe kaldale. Sada aastat hiljem on jõe kaldad erodeeruma hakanud. Igikeltsa sulamine on seda protsessi vaid kiirendanud.
Peale seda, kui Jamali poolsaarelt leiti antraksi baktereid, teatasid Novosibirski viroloogia ja biotehnoloogia keskuse töötajad, et leidsid uuringute käigus ka rõugearmidega surnukehasid.
Igikelts Jakuutia regioonis sulab tavaliselt 30 ja 60 sentimeetri ulatuses, kuid on sel aastal sulanud juba enam kui meetri jagu. «Jamali poolsaare pinnas sisaldab palju jääd,» sõnas Igikeltsa uurimise instituudi asedirektor Mihhail Grigorjev. «Sulamine võib pinnast kiirelt vedeldada, seega on vanade haudade paljastumine vägagi tõenäoline.»
«Mõned hauad võivad olla ainult kolme meetri sügavused, kaetud õhukese pinnasekihiga. Haiguse bakterid on nüüd vabaduses,» lisas Grigorjev.
Samuti kardetakse, et igikeltsa sulamine võib vabastada suurel hulgal metaani, mis on palju suurem kasvuhooneefekti põhjustaja kui süsihappegaas.