Rootsi politsei on viimase aasta jooksul vahistanud keskmiselt ühe inimese päevas, näitavad Rootsi kuritegevuse ennetamise nõukogu värsked andmed.
Inimsmugeldajate vahistamine on Rootsis viiekordistunud (1)
Selle aasta esimeses pooles vahistati viis korda rohkem inimsmugeldajaid kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Kokku vahistati 30. juuniga lõppenud kaheteistkümne kuu jooksul 363 inimsmugeldamises kahtlustatavat.
Politsei sõnul on kasv põhjustatud kahest peamisest tegurist: Rootsi piirikontrolli sisseseadmisest ja smugeldamise üldisest kasvust Euroopas.
«Me leiame inimesi, kes ei tea üldse, kes neid transpordib, kuna on tekkide alla peidetud. Või on smugeldaja taksojuht, kes küsib inimeste riiki toimetamise eest meeletu summa,» lausus piirivalveülem Mikael Mattsson Dagens Nyheterile.
Politsei hinnangul on riigis tegev umbes 40 inimsmugeldajate võrgustikku, kes kasutavad inimeste riiki toomiseks lisaks teistele meetoditele ka Rootsi passe.
Tihti värvatakse ka riiki saabujaid inimesi smugeldama. «On võimalik, et neid on riiki toonud sama võrgustik ning nad on hakanud smugeldajateks, et oma võlga maksta,» sõnas Skåne lääni politseiülem Nicklas Lundh.
Enamus Rootsi smugeldatutest siseneb riiki autoga Taani kaudu või saabub lennukiga. Europoli hinnangul oli eelmisel aastal inimsmugeldamine Euroopas kuue miljardi dollari suuruse käibega äri.
Riikitahtjatele on smugeldamine eelmise aasta jooksul kolm korda kallinenud, osalt seetõttu, et Euroopa riigid on oma piirikontrolli tõhustanud.
Rootsis inimsmugeldamises süüdi mõistetuid võib oodata kuni kuue aasta pikkune vangistus.
Riik võttis eelmisel aastal vastu enam kui 160 000 asüülitaotlejat, mis teeb sellest kõrgeima pagulaste suhtarvuga riigi Euroopas.