Järgmisel nädalal, 24. augustil Eestisse külla saabuval Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil on selja taga tegus aasta – välisvisiitidel on olnud peamiseks kõneaineks Euroopa pagulaskriis ning ka küsimus, mida teha Venemaaga.
Kus on käinud Angela Merkel külas aastal 2016?
Postimees toob välja seitse Merkeli tänavust välisvisiiti, mis annavad aimu Saksamaa praegusaja välispoliitikast.
8. veebruar – Türgi, Ankara
Koostöö arutamine pagulaskriisi lahendamisel. Merkel pakub Türgile oma piiride kontrollimisel abi, samuti kutsub üles Venemaad lõpetama rünnakuid Süüria tsiviilelanikkonnale.
7. märts – Euroopa Nõukogu arutelu Türgi teemal Brüsselis
«Oleme ühe kvalitatiivse sammu võrra oma sihile lähemal,» kuulutas kantsler pärast kokkuleppeni jõudmist Türgiga. Ankara lõikab ära rändevoolu Kreekasse ning Türgile lubatakse vastutasuks rahalist abi ning viisavabadust Euroopa Liiduga.
17. märts – Euroopa Nõukogu pagulaskriisi teemal
Euroopa Liit ja Türgi jõuavad kokkuleppele, et alates 20. märtsist saadetakse tagasi kõik Türgist illegaalselt sisenenud isikud. «Euroopa saab hakkama,» lubab Merkel.
16. aprill – Prantsuse-Saksa ministrite nõukogu
Merkel meenutab oma kõnes Euroopa verist ajalugu ja rõhutab, et Euroopa Liidu välispiire peab paremini kaitsma. Nii turvakaalutlustel kui ka selleks, et võita endale rahva usaldus.
26. mai – G7 tippkohtumine Jaapanis
Jutuks on pagulaskriis, sanktsioonid Venemaale ning naiste õigused. Merkel ütleb, et tähtis on pidada sügavaid diskussioone ka muudel teemadel kui põletavad päevapoliitilised küsimused. «Peame neid arutelusid siin ühises arusaamises, jagatud väärtuste ja demokraatlike põhimõtetega,» lausub ta.
12. juuni – valitsustasemel läbirääkimised Hiinaga
Põhiküsimuseks on seaduse võim riigi ja selle tegevuse üle. Merkel kiitis heaks Hiina edukad projektid Aafrika riikide kaasamisel koostöösse, samuti tundis heameelt «konstruktiivse lähenemise» üle Hiina välispoliitikas.
7. juuli – NATO tippkohtumine Poolas
Arutelul on toetuse jätkumine Afganistanile, aga ka Balti riikidele ja eraldi Leedule. «Saksamaa panustab Leedusse nii-öelda raamriigina – koos Norra, Prantsuse-Saksa brigaadi ja Beneluxi riikidega. Teised maad võtavad vastutuse teistes Balti riikides ja Poolas,» rääkis Merkel.