Eile Türgi kaguosas korraldatud rünnakus pulmalistele hukkus viimastel andmetel vähemalt 50 inimest, edastas riiklik uudisteagentuur Anatolia pühapäeval.
Rünnakus Türgi pulmapeole hukkus vähemalt 50 inimest (3)
21. august 2016, 02:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem teatasid võimud, et Gaziantepis pulmapeol korraldatud plahvatuses sai surma 30 ja vigastada 94 inimest. Plahvatus korraldati Gaziantepi Sahinbey linnajaos, kus elab palju kurde.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles täna, et rünnaku korraldas tõenäoliselt Islamiriik. Plahvatus korraldati Sahinbey linnajaos, kus elab palju kurde.
Sarnaselt varasematele plahvatustele keelas Türgi meediaregulaator RTUK ülekanded rünnakupaigast.
Parlamendis Gaziantepi esindav valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) rahvasaadik Şamil Tayyar ütles uudisteagentuuri Dogan vahendusel, et esialgse info kohaselt pani rünnaku ilmselt toime äärmusrühmitust Islamiriik (IS).
«See on piirkond, kus elab arvukalt meie kurdi vendi,» ütles ta.
Kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) teatas avalduses, et laulatusel viibis ka erakonna liikmeid ning naisi ja lapsi.
Türgi parlamendisaadik Mehmet Erdoğan ütles telekanalile CNN-Türk, et tegemist oli tõenäoliselt enesetapurünnakuga.
Rünnaku käekiri viitab IS-ile või kurdi mässuliste Kurdistani Töölisparteile (PKK), ütles rahvasaadik.
«Terrori eesmärk on inimesi hirmutada, ent me ei luba seda,» ütles Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek. «Laulatuse ründamine on barbaarne. Kõik terrorirühmitused, PKK, Daesh ja Güleni liikumine ründavad Türgit. Jumala tahtel jääme me peale,» ütles parlamendis Gaziantepi esindav Şimşek.
Süüria piiri lähistel asuv Gaziantep on muutunud sõja eest põgenevate süürlaste sõlmpunktiks. Kardetakse, et linnas on põgenike ja opositsiooniaktivistide kõrval ennast sisse seadnud ka pühasõdalased.
Viimase aasta jooksul on Türgis korraldatud ridamisi ohvriterohkeid pommiplahvatusi. Ankaras on kahel korral pommiplahvatuse korraldanud kurdi mässulised, Istanbulis on kaks korda rünnanud IS.
Türgi on alles toibumas 15. juuli nurjunud riigipöördekatsest, millele on järgnenud USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni väidetavate toetajate vahistamine ja vallandamine.
Türgi relvajõud võitlevad alates 2015. aasta juulist taas PKK-ga ning riik osaleb USA juhitava koalitsiooni ridades ka IS-i vastastes operatsioonides.
Neljapäeval sai rünnakutes Türgi julgeolekujõudude vastu surma 12 inimest.
Türgi peaminister Binali Yildirim lubas laupäeval, et Türgi võtab järgmisel poolaastal endale Süüria konflikti lahendamises aktiivsema rolli.
Türgi ametnikud on pidanud sel kuul Iraani ja Venemaaga kõrgetasemelisi kõnelusi Süüria teemal. Yildirim ütles laupäeval, et Türgi on valmis soostuma asjaoluga, et Süüria presidendil Bashar al-Assadil võib olla teatav roll Süüria üleminekuperioodil, ent mitte riigi tulevikus.
Tegemist on märgiga Türgi positsiooni lähenemisest Venemaa ja Iraani omale. Moskva ja Teheran on Assadi peamised liitlased, Türgi seevastu on siiani nõudnud, et Süüria konflikti lõpetamise eeltingimus on Assadi lahkumine.
Türgit on kaua süüdistatud silma kinni pigistamises IS-i tegevuse suhtes Süürias, mida Ankara jõuliselt eitab.
Lääneriigid on öelnud, et Türgi on on viimase aasta jooksul seoses IS-i rünnakutega oma territooriumil rühmituse vastu jõuliselt tegutsema asunud ning võtnud kontrolli alla riigipiiri Süüriaga.