Birmal on unikaalne võimalus teha lõpp aastakümneid kestnud vähemusrahvaste ülestõusudele, ütles riigi de facto liider Aung San Suu Kyi täna, lubades, et tema valitsus tagab ajaloolistel rahukõnelustel sissirühmitustele võrdsed õigused.
Algasid rahukõnelused Birmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on meie jaoks unikaalne võimalus täita suur ülesanne, millest saab pöördeline sündmus meie ajaloos,» ütles riiginõunik Suu Kyi viis päeva peetavaid rahukõnelusi avades. «Haarakem sellest suurepärasest võimalusest tarkuse, vapruse ja püsivusega ja loogem valgusega täidetud tulevik.»
«Kuni me ei suuda saavutada rahvuslikku leppimist ja ühtsust, ei suuda me kunagi luua püsivat ja vastupidavat liitu,» sõnas ühtlasi välisministri kohuseid täitev Suu Kyi. «Ainult siis, kui oleme ühtsed, saabub meie riiki rahu. Vaid siis, kui rahu on tagatud, suudame seista võrdsel alusel riikidega meie piirkonnas ja üle maailma.»
Läbirääkimistel osalevad Birma 20 suuremast rahvusrühmast 17 esindajad. 17 rahvusvähemust moodustavad Birma rahvaarvust 40 protsenti. Muuhulgas on kohal karenite, katšinite, šanide esindajad. Birma põhirahvuseks on birmalased.
Kõnelustel osalevad ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja Birma relvajõudude juht kindral Min Aung Hlaing.
Birma vaesunud ja militariseeritud piirialadel vindub mitu keerukat etnilist konflikti, mis takistavad riigi majanduse ülesehitamist pärast huntavõimu lõppu.
Mõnel neist on etnilised ja kultuurilised sidemed teisel pool piiri asuva Hiina Yunnani provintsiga ning poorne piiriala on kurikuulus uimastite, relvade ja vääriskivide kaubitsemise piirkond. Mässuliste relvarühmituste armeed kontrollivad Birma kaugetel piirialadel Hiina ja Taiga asuvaid piirkondi, mis on rikkad nefriidi ja puidu poolest.
Viis päeva kestvad kõnelusi on nimetatud 21. sajandi Panglongi konverentsiks. Algupärane Panglongi konverents peeti 1947. aastal Suu Kyi isa ning Birma riigi rajaja Aung Sani eestvedamisel ning Briti koloonia toonased suuremad etnilised grupid andsid nõusoleku liituda loodava Birma riigiga.
Panglongi kokkulepe varises kokku 1962. aastal ning järgnes üle 50 aasta kestnud sõjaväehunta valitsemine.
Mõned aastakümned Birma sõjaväega võidelnud relvarühmitused on allkirjastanud relvarahu, mille püsimise on küsitav. Teised pole seda teinud ning mõned võitlevad jätkuvalt aktiivselt sõjaväe vastu.
Rahukõnelustel osalevad esimest korda relvarahuvälised rühmitused.
Suu Kyi sõnul on tema erakonna Rahvuslik Demokraatialiiga (NLD) eesmärk olnud alati poliitilise läbirääkimiste pidamine, toetudes Panglongi vaimule ning põhimõttele otsida lahendusi võrdsete õiguste, vastastikuse austuse ning kõigi rahvusrühmade vahelise usalduse tagamise teel.
«2015. aasta valimiste järel tekkinud valitsus hoiab kindlameelselt kinni samadest põhimõtetest,» lausus riiginõunik.