Mis juhtuks, kui Rootsi ühineks NATO-ga?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AP/Scanpix

NATO liikmesus ei lahendaks Rootsi kaitseprobleeme, kuid võiks heidutada Venemaad algatama konflikti Läänemerel, selgub värskest raportist.

Veel avaldamata raportis ei võeta seisukohta selle üle, kas traditsiooniliselt neutraalne Rootsi peaks NATOga ühinema, vaid vaadeldakse ühinemise plusse ja miinuseid, kirjutab The Local.

Diplomaat Krister Bringéus määrati eelmise aasta suvel valitsuse poolt uurima Rootsi sõjaväe- ja kaitsesidemeid teiste riikidega. Ta leidis, et eelkõige kõrvaldaks NATO liikmesus kahtlused selles osas, kuidas Rootsi käituks võimaliku konflikti korral Läänemerel.

«Üldine konflikti ärahoidmise võimalus suureneks igakülgselt,» seisab raportis, kuid lisatakse, et ka naaberriik Soomega sõjaväelise koostöö suurendamine tooks kaasa suurema regionaalse heidutusvõime.

Kuigi juulikuise küsitluse kohaselt on seni enamus rootslasi NATO-ga ühinemise vastu, on toetus liidule viimaste aastate jooksul kasvanud. Paljuski tuleneb see suurenenud Venemaa agressiivsusest.

TT kirjutab, et raport praktiliselt välistab võimaluse, et Venemaa võiks Rootsit rünnata. Kõige tõenäolisem stsenaarium, mis on siiski vähetõenäoline, oleks see, et Rootsi tõmmataks konflikti tagajärjena Vene rünnaku korral Baltimaadele.

Venemaal hinnatakse olevat piisav sõjaväeline võimekus, et saavutada kontroll Balti riikide üle vaid mõne päevaga. See stsenaarium võib hõlmata Venemaa soovi paigaldada õhukaitsesüsteemid Rootsi territooriumile, näiteks Ojamaale, et peatada NATO lennud Läänemere kohal.

Bringéus märgib, et Rootsi kaitsesüsteemil on hoolimata hävitajate ja kõrgetasemeliste allveelaevade olemasolust siiski märkimisväärseid puudujääke. Riik vajaks välist sõjalist abi, kuid USA maavägede paigutamine võtaks vähemalt kolm nädalat aega.

Raportis kirjutatakse, et NATO liikmesus siiski ei lahendaks neid probleeme. «NATO liikmete esimene kaitseliin on rahvuslikud ressursid,» kajab raportis.

Veel seisab ülevaates, et Rootsi võetaks tõenäoliselt soovi korral NATO liikmeks ning sellekohase avalduse menetlemiseks läheks aega 12-15 kuud. Selline käik viiks aga poliitilise konfliktini Venemaaga, mille ulatust on keeruline hinnata, kuid ilmselt jääks see vaid poliitilise retoorika ja sõjaliste ähvarduste tasandile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles