Šveitsi rahvastikuregistri aegunud tüpograafiline süsteem, mis ei tunnista paljusid Ida-Euroopa keeltes esinevaid tähemärke, võib kaasa tuua selle, et värsked Šveitsi kodanikud peavad hakkama oma nimekuju muutma.
Šveitsi bürokraadid keelustavad Ida-Euroopa nimed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmneb, et vananenud süsteemi tõttu on aastatel 1990-2014 Šveitsi kodakondsuse saanud 100 000 inimese nimed kantud Šveitsi rahvastikuregistrisse vigaselt, vahendab Das Magazin.
Riiklik õigusbüroo kasutab Infostari süsteemi, mis EJPC veebisaidi kohaselt ei tunnista tähemärke nagu näiteks «ć», mis tähendab seda, et nimekujud tuleb ära muuta. Teised Ida-Euroopas tavalised häälikud, mida süsteem ei tunnista, on Č, Ř, ş ja đ.
Nimede «läänestamine» mõjutab kõige rohkem Tšehhist, Poolast, Ungarist, Lätist ja Leedust pärit inimesi.
Probleemile juhtis tähelepanu endisest Jugoslaaviast pärit arst Robert Matešić, kes on elanud ja töötanud Zürichis 12 aastat. Matešić sõnas, et avastas oma nimekuju muutmise Matešic`iks peale Šveitsi kodakondsuse saamist.
Saates rahvastikuregistrisse kirja vea ilmnemisest sai mees vastuse, et Šveitsi elektrooniline register ei tunnista tähemärki «ć». Selle peale vastas Matešić, et sunnitud nimemuutuses ei ole mingit loogikat, kuna sama hästi oleks võinud eemaldada juba mõlemad erimärgid. Palvele nimekuju ühtlustada vastati rahvastikuametist, et see on võimalik ainult vastava avalduse esitamisel – mis maksab 600 franki.
Matešić kirjutas seejärel riigi justiitsministrile palvega oma tegelikku nimekuju tunnistada. Talle vastati, et igat erimärki arvesse võtta ei ole võimalik. Selle jaoks oleks vaja välja vahetada mitte ainult rahvastikuregistri, vaid kogu riigi politsei- ja administratiivandmebaasid.
Asutus tunnistas siiski oma eksimust ja avaldas mehe probleemi osas mõistmist, lubades oma kodanike huve arvestada.