Läti on Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel vastu võetud varjupaigataotlejatest andnud kaitset 23 inimesele, kellest 21 viibib nüüdseks Saksamaal, edastas Läti telekanal LTV.
Lätist on lahkunud pea kõik EL-i ümberpaigutatud pagulased (10)
5. september 2016, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks kolme lapsega süürlanna Bunana, kes muljetas juulis plaanidest jääda Lätti ja rääkis isegi veidi läti keelt, ütles, et lahkus maalt, kuna riigi määratud mentor ei aidanud tal kuidagi olmemuresid lahendada. Naine tahtis küsida Saksamaal elavalt vennalt raha, et teha esimene sissemaks korteri eest, kuid lõpptulemusena läks perekond Saksamaale.
Pagulaste vastuvõtmise eest vastutavad riigiametkonnad nende lahkumisest ei teadnud. Migratsiooniametist öeldi, et pagulasseisuse saanud inimesed ei ole kohustatud neid teavitama oma soovist riigist lahkuda. Nagu kõik Läti elanikud võivad nad Euroopas vabalt ringi liikuda.
Sotsiaalministeeriumis ja Punases Ristis, mis varustab pagulasi mentoritega, ei teatud samuti midagi pagulaste plaanidest teistesse riikidesse siirduda.
Kõik pagulased saavad Lätis toetust 139 eurot kuus pluss 97 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Täiendava kaitse staatuse saanud makstakse toetust üheksa, pagulastele 12 kuud.
Toetuse maksmine lõpetatakse, kui inimene hakkab saama miinimumpalgast suuremat sissetulekut, pannakse vangi või kui isik on pagulas- või täiendava kaitse seisundist ilma jäänud.
Seega ei saa migratsiooniamet lõpetada toetuse maksmist isikutele, kes ei viibi enam Mucenieki pagulaskeskuses.
On valminud eelnõud, millega muudetakse toetuse saamise tingimusi. Nende maksmine seostatakse töövõimelise eaga ja registreerimisega töötukassas.
Läti on võtnud vastu 69 varjupaigataotlejat, kellest viis said pagulasstaatuse ja 18 täiendava kaitse staatuse.