Valgevene parlamenti pääses kaks opositsiooni esindajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene eilsetel parlamendivalimistel pääses esialgsete tulemuste kohaselt parlamenti ka kaks opositsiooni esindajat, teatas keskvalimiskomisjon.
Valimiskomisjoni teatel pääsesid 110-kohalisse parlamenti Anna Konopatskaja ja Jelena Anisim. «Riik vajab hingetõmbepausi,» ütles ühest pealinna Minski valimisringkonnast parlamenti pääsenud Konopatskaja. «Me vajame rohkem vabadust väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ajal, mil majandus on languses.»
Ehkki täna hommikuks olid kõik sedelid loetud, tehakse valimistulemused teatavaks hiljem sel nädalal.
Tegemist on siiski märkimisväärse eduga, sest kaks aastakümmet pole seda juhtunud ja viimati oli opositsioon parlamendis esindatud 1996. aastal, kirjutas Yle. Eelmisi valimisi opositsioon boikoteeris.
Rahvaesindajaks said teiste seas ka lauljanna Irina Dorfejeva ja Valgevene saadik Austrias Valeri Voronetski.
Ülejäänud parlamendikohad läksid endistele valitsusliikmetele ja riigifirmade juhtidele.
Yle andmetel jälgis valimisi seekord mitmeid välisvaatlejaid ja valitsus hõlbustas opositsioonipoliitikute kandideerimist suhete parandamiseks läänega.
Opositsiooni esindajate parlamenti lubamises nähakse Valgevene autoritaarse režiimi järeleandmist Läänele. Euroopa Liit tühistas tänavu Valgevenele kehtestatud sanktsioonid. Ka USA on tühistanud osaliselt sanktsioonid Minskile, et mõned piirangud on endiselt paigas.
President Aleksandr Lukašenko ütles pühapäeval, et Valgevene opositsioon ei väljenda rahva huve.
«Nad on rahvast liiga kaugel ega taha rahvale läheneda. Nad ei taha ka võimu,» ütles Lukašenko Minskis ajakirjanikele.
Lukašenko kinnitas samas ka, et USA avab lähiajal Minskis saatkonna.
«See on kindel. Oleme selles Ühendriikidega kokku leppinud,» ütles Lukašenko ajakirjanikele.
Valgevene presidendi sõnul lahendatakse küsimus vastastikuste diplomaatiliste esinduste puudumisest pärast USA presidendivalimisi.
Lääneriigid ei ole alates 1994. aastast, mil Lukašenko on raudse rusikaga Valgevenet valitsenud, riigis korraldatud valimisi vabadeks ja õiglasteks tunnistanud.
Valgevene opositsioon on nimetanud valimisi ja kampaaniat ebademokraatlikuks. Erinevalt eelmistest valimistest sel korral kandideerida üritanud opositsionääre vangi ei pandud.
Opositsiooni sõnul ei lubanud režiim luua nõuetekohast valimisvaatlussüsteemi. «Võimud on loonud Lääne jaoks demokraatliku fassaadi süsteemi olemust muutmata. Selle eesmärk on endiselt saada kummitempli tüüpi parlament,» ütles parlamenti mitte pääsenud opositsionäär Juras Gubarevitš.
Valimised näivad siiski olevat märk sellest, et Lukašenko on otsustanud oma haaret Valgevene poliitilise elu üle pisut lõdvendada.
«Selle kampaania ajal avalikke repressioone ei toimunud,» ütles Minskis elav analüütik Aleksandr Klaskovski. «Opositsionääre ei pandud vangi ning sellest võib piisata leppimiseks Lukašenko ja Lääne vahel.»