Filipiinide president Rodrigo Duterte ütles täna, et soovib USA vägede lahkumist riigi rahutust lõunaosast, ning süüdistas Ameerikat regiooni moslemite vastalisuses ning moslemistest filipiinlaste tapmises 1900. aastate alguse rahustamiskampaania ajal.
Duterte ütles, et ameeriklased on pidevas ohus riigi lõunaosa Mindanao piirkonnas, kus islamiäärmuslased üritavad neid pidevalt tappa või röövida. President ei maininud tähtaega USA vägede võimaliku lahkumise nõudmiseks.
USA saatkond Manilas ei ole presidendi avaldust kommenteerinud.
Duterte on esimene Filipiinide lõunaosast pärit president ning üritab suurendada püüdlusi tuua lõpp Lõuna-Filipiinidel vältavale relvakonfliktile, milles on hukkunud üle 150 000 inimese.
Möödunud nädalal taaskäivitusid rahukõnelused valitsuse ja riigi suurima separatistliku rühmituse Moro Islamivabastusrinde (MILF) vahel. Rühmitus võitleb iseseisva riigi või suurema autonoomia nimel 1970. aastaist.
USA sõjaväelased õpetavad piirkonnas välja Filipiinide sõdureid, kuid neil on lubatud lahingutegevuses osaleda ainult enesekaitseks.
Varasemalt töötas Mindanao regioonis rotatsiooni korras umbes 500-600 USA sõdurit, kuid 2014. aastal ütles Filipiinide kaitseminister Voltaire Gazmin, et nende arv vähendatakse 200-le.
President rõhutas, et Filipiinide ja lääne tihedad sidemed on mässu juur.
«Need USA eriüksuslased peavad Mindanaost lahkuma,» lausus Duterte. «(Moslemist) rahvas ärritub aina rohkem. Kui nad näevad ameeriklast, siis nad tõepoolest tapavad ta.»
USA on Filipiinide peamine sõjaline liitlane ning oli Filipiinide koloniaalvalitseja 1946. aastani. Duterte näitas oma avalduse käigus fotosid ning tõi esile juhtumeid, mil USA sõdurid tapsid 20. sajandi algul oma Filipiinidel moslemeid.