Rompuy: EL-i ja Londoni kõnelused muutuvad tõsiseks aasta pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kõige keerulisemad teemad ei peaks läbirääkimistel käsitlemist leidma enne 2017. aasta lõppu, ütles Euroopa Ülemkogu eelmine eesistuja Herman van Rompuy neljapäeval.
Suurbritannia rahvas otsustas 23. juuni referendumil EL-ist lahkuda, ent riik pole EL-i Lissaboni lepingu lahkumisklauslit seni aktiveerinud. Artikkel 50 aktiveerimisega algab kahe aasta pikkune lahkumiskõneluste periood.
Briti peaminister Theresa May on öelnud, et Suurbritannia aktiveerib lahkumisklausli 2017. aastal.
Van Rompuy ütles BBC raadiojaama saates, et Suurbritannia lahkumist puudutavate kõige keerukamate teemade üle ei alustata läbirääkimisi enne järgmise aasta lõppu, kui on selja taga Prantsusmaa presidendivalimised ja Saksa parlamendivalimised.
"Enne Saksa valimisi ja uue Saksa valitsuse ametisseastumist tõsiseid läbirääkimisi ei peeta," sõnas Belgia ekspeaminister.
"Alati on võimalik alustada tehnilisemate küsimustega, ent keerulised teemad leiavad käsitlemist pärast uue Saksa valitsuse moodustamist ehk oktoobris-novembris," sõnas ta.
Saksa parlamendivalimised peetakse järgmise aasta septembris ning Prantsuse presidendivalimised aprillis-mais.
Briti lahkumiskõnelustel on ilmselt kõige raskemaks teemaks Londoni nõue piirata migratsiooni EL-ist, säilitades samal ajal ligipääsu ühisturule.
Van Rompuy sõnul püüdleb EL vastastikku kasuliku kokkuleppe poole, ent kaitseb tähtsates valdkondades "punaseid jooni".
"Mängus on tohutud majanduslikud huvid, aga on olemas ka punased jooned. On hästi teada, et inimeste vaba liikumine on üks neid punaseid jooni," ütles ta.
Reedel peetakse Bratislavas Suurbritannia osaluseta EL-i mitteametlik tippkohtumine, kus üritatakse kaardistada bloki tulevikku.