Allveelaevastikud on taastamas oma külma sõja aegset hiilgust ning arengu peamisteks ajamiteks on Aasia riigid.
Allveelaevad teevad maailma merevägedes uut tõusu
16. september 2016, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ründeallveelaevad jäid pärast külma sõja lõppu mõnevõrra unarusse, kuid nende arv on viimastel aastatel pöördunud taas tõusule.
Aasia riigid, Venemaa ja USA suurendavad agressiivselt allpool veepiiri liikuvate sõjalaevade arendustööd, hankeid ja missioonide arvu.
Sõjaajal suudavad allveelaevad halvata vaenlase laevastikke ning rünnata tiibrakettidega maapõhiseid sihtmärke. USA sõjalaev USS Florida tulistas 2011. aastal Liibüa õhutõrje pihta 90 tiibraketti Tomahawk ning Venemaa tulistas mullu detsembris Vahemerelt tiibrakette Süürias asunud sihtmärkide pihta.
Lisaks sõjalistele võimekustele saab allveelaevadega koguda luureandmeid nii teiste laevastikest kui ka maapeal toimuvast. Ekspertide sõnul kasutab USA allveelaevu Põhja-Koreas, Hiinas ja Venemaal toimuva jälgimiseks.
Endale allveelaevu lubada suutvad riigid on mõistnud, et isegi parimad sõjalennukid ja veepealsed sõjalaevad ei suuda piisavalt tõrjuda õhu- ja laevatõrjerakette, lausus Washingtonis asuva mõttekoja Center for Strategic and Budgetary Assessments teadur Bryan Clark.
«Seega liigutakse veealuste võimekuste suurendamise poole, et sooritada soovitud ründeoperatsioone,» lausus Clark.
Trend on suurim Aasias.
Peking on rajanud hulga merekaitse- ja õhutõrjesüsteeme, mis ei luba vaenlase sõjalaevadel läheneda riigi rannikule. Lisaks tehakse kõvasti tööd ründeallveelaevade suunal ning nüüd on riigil 50 diisel- ja viis tuumaallveelaeva.
Austraalia allkirjastas tänavu leppe, millega ostetakse Prantsusmaalt 12 allveelaeva Barracuda.
Vietnam sai hiljuti kätte viienda Venemaalt ostetud kuuest allveelaevast. Jaapan suurendab 2018. aastaks oma diiselallveelaevade arvu nelja võrra 22-ni. Lisaks arendavad allveelaevastikku ka India, Indoneesia ja Malaisia.
USA Vaikse ookeani väejuhatuse juht admiral Harry Harris on hoiatanud Hiina sõjalise tegevuse pärast Lõuna-Hiina merel ning ütleb, et Ühendriigid peavad regiooni saatma rohkem ründeallveelaevu.
USA Euroopa väejuhatuse endine juht Philip Breedlove tegi sarnaseid hoiatusi Venemaa suunal, mis on president Vladimir Putini ajal suurendanud tähelepanu allveelaevadele.
USA merevägi jälgib olukorda pingsalt ning kavatseb peatada tuumajõul liikuvate allveelaevade arvu vähendamise. 1980. aastatel oli USA mereväel neid umbes sada, kuid nüüdseks on nende arv langenud 53 ning kui midagi ei tehta, siis jääb neid 2029. aastaks järele 40.
Merevägi kaalub ka seda, kas jätkata kahe tuumaallveelaeva ehitamist aastas. Praegu kavatsetakse vähendada see 2021. aastal ühele allveelaevale.
Ekspertide hinnangul on USA tuumaallveelaeva tehnoloogias teistest oluliselt ees.
USA merevägi monteerib 2019. aastal Virginia-klassi allveelaevadele mooduli, mis lubab vee alt teele saata ja vastu võtta droone. «Allveelaevad hakkavad meenutama väikeseid lennukikandjaid, mille pardal on erinev kombinatsioon rakettidest ja veealustest droonidest,» lausus Clark.
USS North Dakota katsetas 2015. aasta juulis edukalt mehitamata sõiduki teelesaatmist ja vastuvõtmist. Droonid võivad aidata kaasa ründe- ja luuremissioonide juhtimisele, sest suudavad liikuda sihtmärgile lähemale, kui allveelaevad.
Clarki sõnul on enamik USA mereväe väljatöötatud droonidest umbes torpeedo suurused ning suudavad tegutseda ühe päeva.