Norra valitsust süüdistatakse riigi ohustatud hundipopulatsiooni massilise tapmise seadustamises, vahendab The Local.
Norra valitsust süüdistatakse huntide massilises tapmises (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse heakskiidu pälvinud palve huntide populatsiooni kontrolli all hoidmiseks esitasid riigi talupidajad, kuid otsus on langenud keskkonnakaitsjate ränga pahameele osaks.
Eelmisel talvel registreeriti Rovdata andmetel Norras ainult 65-68 hunti, kelle arvukus on küll peale poegimist teadmata määral aprillis ja mais suurenenud. Lisaks loeti piirialadel Rootsiga veel 25 isendit.
Valitsuse heakskiidul on jahimehed tapnud aga 47 looma.
«See on ehtne massimõrv,» sõnas looduskaitsja Nina Jensen. «Me ei ole olnud tunnistajaks millelegi sellisele pea sada aastat, kui toonane riigi poliitika nägi ette kõigi suurkiskjate hävitamise.»
Talupidajad on aga avaldanud regulaarselt pahameelt lammaste murdmise üle.
«Me leiame, et tapmine on õigustatud ning arukas otsus, eriti pidades silmas ohtu, mida need karjad kujutavad talupidajatele,» teatas kohaliku talupidajate ühingu ametnik Erling Aas-Eng NRK-le.
Täpsustamata lubatud populatsiooni suurust, lubas Norra valitsus juuni alguses piirata uusi pesakondasid nelja kuni kuueni aastas, millest vähemalt kolm kehtiks riigi sisemaa ning ülejäänud piirialade karjadele.
Norra hundipopulatsiooni moodustab hetkel seitse karja ühe sigimisealise paariga, mis on kõrgem rahvuslikust lubatud näitajast, kuna iga kari toob igal kevadel ilmale uue pesakonna, teatas Norra keskkonnaagentuur.
2015. aasta aruande kohaselt on hundid Norras kantud kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja.