Prantsuse islamiusulistest iga neljas toetab islami konservatiivset voolu, kuid enamik neist võtab omaks riigi ilmalikud seadused, selgus pühapäeval mõttekoja Institut Montaigne'i tellitud uuringust.
Enamik Prantsuse moslemitest aktsepteerib riigi ilmalikke seadusi
19. september 2016, 01:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Ifop küsitlusest selgus, et enamik end moslemiks pidavatest prantslastest aktsepteerivad usulisi piiranguid avalikus ruumis.
Samas arvas 60 protsenti küsitletutest, et tüdrukutel peaks olema lubatud pearäti kandmine koolis, öeldi nädalalehes Le Journal de Dimance avaldatud uuringus. Prantsusmaa klassiruumides keelati pearäti kandmine ja muud usulised sümbolid 12 aasta eest.
Umbes iga neljas – 24 protsenti – küsitletutest toetas burka ja nägu täielikku katva niqab'i kandmist. Viimase kandmine avalikus ruumis keelati 2010. aastal.
Uuring viidi läbi 13. aprillist 23. maini ehk enne paljude Prantsuse rannikulinnade otsust keelata randades kogu keha katva ujumisrõivaste burkiinide kandmine. Uuringu raames küsitleti 1029 inimest ning selle eesmärk on informeerida Prantsuse valitsust muudatuste tegemisel.
Institut Montaigne’i raportis jagati Prantsuse moslemid kolme kategooriasse: «täiesti ilmalikud», usundilisi piiranguid avalikus ruumis aktsepteerivad usklikud ning reaktsiooniline grupp, mis kasutab islamit «mässu» eesmärgil.
Küsitletutest 46 protsenti kuulusid «täiesti ilmalike» kategooriasse. Nemad ei tõrjunud islamiusku, kuid näitasid oma usku peamiselt halal-liha söömise kaudu.
Teine grupp, kuhu kuulus 25 protsenti vastanutest, oli «uhkusega islamiusuline» ning tahtis, et religioon mängiks suuremat rolli töökohas, kuid oli vastu burkale ja mitmenaisepidamisele.
Raporti sõnul oli kõige problemaatilisem kolmas grupp, mis koosnes «enamjaolt noortest, madalalt kvalifitseeritud väikese tööturuosalusega inimestest», kes elavad linnapiiril.
«Nende jaoks on islam viis end kehtestada Prantsuse ühiskonna äärealadel,» öeldi raportis. Lisaks toodi esile, et enamik sellesse gruppi paigutunud inimesed kiitsid heaks nii burka kui ka polügaamia, mis on islamiusus lubatud.
Sellesse gruppi paigutus ka umbes pool alla 25-aastastest küsitletutest. Üle 40-aastastest inimestest paigutusid sellesse rühma umbes 20 protsenti. See tähendab, et Prantsuse ühiskonnas võib olla lõhe vanemate ja mõõdukate ning noorte ja jumalakartlikumate moslemite vahel, lisati dokumendis.
Küsitletute seas oli kaks teemat, millel oli moslemite laiapinnaline toetus: õigus kanda pearätti ja juurdepääs halal- lihale. Kaks kolmandikku vastajatest ütlesid, et toetavad pearäti kandmise õigust, kuigi kaks kolmandikku küsitletud naistest ütlesid, et nad ise seda ei kanna.
Kaheksa inimest kümnest arvasid, et avalik-õiguslikud koolid peaksid sööklas pakkuma ka halal-toitu. Selle nõude on tagasi lükanud paljud kohalikud omavalitsused, mis näevad sammus religiooni liigset tungi koolidesse.
Lisaks selgus uuringust, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Prantsuse moslemitest naised mõnes küsimuses meestest konservatiivsemad.
Naistest 56 protsenti ütlesid, et supleksid segabasseinis. Samal seisukohal oli 75 protsenti meestest.
Uuringust nähtus, et kuigi paljud peavad religiooni enda jaoks oluliseks, siis enamik neist ei käi regulaarselt mošees. Seal käib igal nädalal vaid 29 protsenti küsitletutest.
Prantsusmaal on Lääne-Euroopa suurim islamiusuliste kogukond.
Uuringu hinnangul peab end Prantsusmaal moslemiks umbes 3,7 miljonit inimest ehk umbes 5,6 protsenti üle 15-aastastest elanikest. See on seni arvatust palju väiksem.