Eesti ei saa Venemaa agressiivsete sammude tõttu vastu võtta Venemaa kutset Moskvasse kahepoolsetele sõjalis-poliitilistele konsultatsioonidele, kinnitas täna Eesti kaitseministeerium Postimehele.
Eesti ei võta vastu Venemaa kutset sõita Moskvasse (15)
21. september 2016, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaaga kahepoolse sõjalise koostöö tihendamine ei ole võimalik, kuna kehtib NATO 2014. aasta otsus peatada praktiline tsiviil- ja sõjaline koostöö Vene Föderatsiooniga vastusena Krimmi annekteerimisele,» selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang Postimehele.
«Selle otsuse tegemise põhjused ei ole ära langenud, vaid vastupidi, Venemaa osaleb jätkuvalt sõjategevuses Ida-Ukrainas ning seetõttu ei ole võimalik Eesti kaitseministeeriumil võtta vastu kutset sõita Moskvasse kahepoolsetele sõjalis-poliitilistele konsultatsioonidele,» lisas Sang, kelle sõnul andis kaitseministeerium täna Venemaa kaitseatašeele üle oma vastuse.
Kahepoolsed konsultatsioonid ei aita NATO ja ELi ühtsust tugevdada
Tema sõnul on Eesti kaitseministeerium huvitatud julgeoleku ja vastastikkuse usalduse suurendamise alasest dialoogist Venemaaga olemasolevates rahvusvahelistes formaatides, eelkõige NATO-Vene Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames.
«Eesti Kaitseministeerium peab vajalikuks pidada dialoogi Venemaaga, koordineerides seda teiste NATO ja EL riikidega. NATO ja EL tugevus on omavaheline tihe koostöö ja Eesti kaitseministeeriumi eesmärk on seda tugevust kasvatada,» lisas Sang.
«Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid ei aita Eesti kaitseministeeriumi hinnangul NATO ja ELi ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja. Lisaks on ettepanek suunatud rahvusvahelisse raamistikku kuuluvate küsimuste bilateraliseerimisele, mis ei ole Eestile kasulik,» põhjendas Sang otsust Moskvasse mitte minna.
Venemaa tegi juulis Eestile ettepaneku vahetada tänavu septembris Moskvas arvamusi sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks. Arutada sooviti ka Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorraga, sõjaliste õppuste ja militaarlendudega, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmisega ning transponderite kasutamisega seonduvat.
Venemaa kaitseatašeele üle antud kirjas kinnitas Eesti kaitseministeerium valmidust konstruktiivseks poliitiliseks dialoogiks. «Meie jaoks on olulisim teema dialoogis Venemaaga viimase tegevusest halvenenud julgeolekuolukord Euroopas,» märkis Sang, tuues näiteks Venemaa sõjategevuse Ukrainas, Krimmi annekteerimise, Venemaa sõjalise kohaloleku kasvu ning provokatiivse sõjalise käitumise NATO piiridele lähistel.
Hanso: Venemaaga julgeoleku teema arutamiseks on küllalt formaate
Kaitseminister Hannes Hanso ütles kolmapäevases riigikogu infotunnis, et Läänemere piirkonna julgeoleku teema arutamiseks on küllalt formaate ja kahepoolsete konsultatsioonide järele puudub vajadus.
«Me oleme Venemaa Föderatsiooni teavitanud, et me kahepoolsetele konsultatsioonidele Moskvasse ei sõida,» ütles Hanso. «Põhjus on väga lihtne, meil on terve rida formaate, kus me saame juba eksisteerivate formaatide raames neid teemasid Venemaaga arutada. Need on NATO-Vene nõukogu, mis on sellel aastal juba mitu korda koos käinud ja kus samamoodi Vene pool on selle teema tõstatanud, ning ka OSCE, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.»
Kaitseministri sõnul on ka terve rida kõikvõimalikke lepinguid, mida Venemaa pool julgeolekut puudutavates küsimustes ei täida. «Me näeme siin väga sagedasti transponderite temaatikat, mille pärast liitlaste lennukid peavad pidevalt õhku tõusma. Venelased ei vasta tihti lennundussidele, kui nendelt küsitakse, kes nad on ja kuhu nad lähevad. Lihtsalt ei reageerita, ei esitata lennuplaane, tehakse selliseid agressiivseid õhumanöövreid,» loetles Hanso. «Neid teemasid arutada on ju palju, aga formaadid juba eksisteerivad ja ausalt öeldes kahepoolselt me neid teemasid ei lahenda.»
Hanso sõnul ei saa nendes küsimustes rääkida ainult Läänemere julgeolekust. «Julgeolek Euroopas on ühtne ja jagamatu,» toonitas minister. «Täpselt samamoodi käituvad nii Venemaa õhujõud kui ka sõjavägi ettearvamatult igal pool – Musta mere piirkonnas, me kõik teame, mis juhtus näiteks Ukrainas. See on väga oluline probleem, oluline probleem mitte isegi ainult Euroopas, vaid ma ütleksin, et globaalsel tasandil,» lisas Hanso. «On mingeid asju, millega me ei saa lihtsalt tsiviliseeritud ja rahvusvahelisest õigusest lugupidavate riikidena leppida.»
«Kui me räägime lennuliiklusest, siis ma ei tea, Tokiost, Pekingist, Saigonist lendab kogu aeg üle lennukeid üle Balti mere piirkonna, üle Läänemere Euroopasse. Siin on neid osapooli väga palju, kahepoolselt me ei tee midagi,» ütles Hanso.
Mihkelson: Moskva kutsest keeldumine on väga hästi põhjendatud
Kaitseministeeriumi vastus, milles keelduti vastu võtmast Venemaa kutset kahepoolsetele sõjalis-poliitilistele konsultatsioonidele, on väga hästi argumenteeritud, sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson ütles BNSile, et kaitseministeeriumist oli mõistlik viia enne kutsele vastamist läbi konsultatsioonid liitlaste ja partneritega. «Argumendid, mille põhjal kaitseministeerium seisukoha kujundas, vastavad Eesti julgeolekupoliitika põhimõtetele,» ütles ta.
Mihkelson märkis, et küsimused, mida Venemaa arutada soovis, ei ole kahepoolsed, vaid multilateraalsed.
«Enne, kui pidada konsultatsioone julgeoleku tugevdamise ja läbipaistvuse üle, peaks Venemaa hakkama järgima rahvusvaheliselt ammu kehtivadi dokumente, millega Venemaa muuseas juba ammu on liitunud,» sõnas Mihkelson.
Mihkelson ütles, et kui küsimus on lennuohutuse tagamises, siis selle lahendus on väga lihtne. «Venemaa lennukid ei peaks tegema Läänemere kohal selliseid ohtlikke lende, nagu me viimasel ajal näinud oleme ning Venemaa lennukid peavad lõpetama pimelendudega tsiviillendude ohustamise,» rääkis riigikaitsekomisjoni esimees.
«Antud kutse puhul on selge, et tegemist oli Venemaa läbinähtava kaitsega lõhestada liitlasi,» sõnas Mihkelson. «Minu silmis on tegemist mõjusfääripoliitika ühe elemendiga, mille traagelniidid paistavad igalt poolt läbi.»
Samas toonitas Mihkelson, et kaitseministeeriumi vastus ei tähenda seda, et Eesti ei soovi pidada Venemaaga konstruktiivset dialoogi. «Kui Venemaal on soov konstruktiivselt lahendada kahepoolseid probleeme, siis Eesti on selleks alati valmis olnud,» rõhutas ta.