Colombia suuruselt teine sissirühmitus Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) teatas pühapäeval, et peab rahvahääletuse ajal kinni relvarahust.
Colombia suuruselt teine sissirühmitus lubas relvarahu
26. september 2016, 05:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi suurim sissirühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) andis reedel "ühehäälse toetuse" ajaloolisele rahuleppele valitsusega, et lõpetada 52 aastat kestnud relvakonflikt. Dokumendile kirjutatakse pidulikult alla esmaspäeval Cartagenas ja 2. oktoobril pannakse see rahvahääletusele. Arvamusküsitluste põhjal peaksid Colombia valijad selle heaks kiitma.
"Me oleme valmis peatama ELN-i rünnakud referendumi ajaks, et teha inimestele hääletusel osalemine kergemaks," lubas vasaksisside komandör Pablo Beltran.
Colombia president Juan Manuel Santos alustas FARC-iga läbirääkimisi 2010. aastal ametisse astudes. Kokkuleppeni jõuti tänavu 24. augustil Havannas.
ÜRO Julgeolekunõukogu on kiitnud heaks vaatlusmissiooni saatmise Colombiasse relvarahu ja rahulepe täitmise jälgimise ning mässuliste demilitariseerimise ülesannetes. Julgeolekunõukogu võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni 450 vaatleja paigutamiseks 40 asukohta Colombias üheks aastaks.
Vaatlusmissiooni, mida juhib prantslane Jean Arnault, ülesanded on relvarahu vaatlemine, sissirühmituse FARC mässuliste relvitustamine ning augustis sõlmitud lõplikku rahuleppe täitmise jälgimine.
Vaatlusmissiooni kulud katavad võrdselt Colombia valitsus ja ÜRO.
Colombiasse on juba saabunud esimene rühm vaatlejaid, kes on peamiselt pärit Ladina-Ameerikast.
FARC alustab rahuleppe allkirjastamise järel oma võitlejate äraviimist džunglites ja mägedes asuvatest redupaikadest relvarahu jälgiva ÜRO rajatud desarmeerimislaagritesse.
Konflikti ajal toime pandud rikkumiste üle õigusemõistmiseks luuakse erikohtud.
Konflikt algas 1964. aastal maapiirkondade elanike ülestõusuga maaõiguste kättevõitmiseks valitsuselt. Aastakümnete jooksul on konflikti sekkunud teised vasaksisside rühmitused, parempoolsed omakaitseüksused ja narkojõugud.
Konfliktis on ühtekokku hukkunud umbkaudu 260 000 inimest, 45 000 jäänud kadunuks ja ligi seitse miljonit on pidanud oma kodudest lahkuma.
Valitsuse vastu võitleb endiselt väiksem vasaksisside rühmitus ELN, millega üritatakse alates märtsist samuti leppele jõuda.