Faktikontroll: kumb eksis rohkem - Clinton või Trump?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donald Trump ja Hillary Clinton tänasel teledebatil.
Donald Trump ja Hillary Clinton tänasel teledebatil. Foto: SCANPIX

Briti väljaanne Guardian ning USA ajaleht New York Times analüüsisid tänase USA presidendikandidaatide teledebati käigus esitatud väiteid, et välja selgitada, mis vastasid tõele, mis mitte. Siin on väljavõte mõlema kandidaadi argumentidest. 

Demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni väited:

VÄIDE:  «Donald on üks neist, kes lootis eluasemekriisile.»

FAKT: Clintonil on õigus, sest 2006. aasta videos teatas Trump, et loodab kinnisvaramulli lõhkemisele. «Osalt loodan ma seda, sest inimesed nagu mina siirduks siis kinnisvara ostma ja teeks sellega palju raha,» sõnas Trump toona.

Tänase debati ajal väitis Trump, et nii äritegemine käibki.

VÄIDE:  «Donaldi sõnul on kliimamuutused hiinlaste välja mõeldud pettus.»

FAKT: Kuigi täna sõnas Trump, et pole midagi sellist kunagi öelnud, teatas ta 2012. aasta Twitteri säutsus, et globaalse soojenemise lõid hiinlased USA tööstuse konkurentsivõime nurjamiseks.

VÄIDE:  «Mustanahalistel ameerika meestel on suurem tõenäosus relva läbi surma saata kui teistel demograafilistel rühmadel.»

FAKT: Üldiselt on Clintonil õigus, et relvavägivald mõjutab mustanahalisi ameeriklasi ebaproportsionaalselt, ning seda on kinnitanud ka politsei. Ka on Clintonil õigus selles, et 1990. aastate võrreldes on kuritegevuse määrad siis kahanenud.

VÄIDE:  «Donald toetas Iraaki tungimist.»

FAKT: See ei vasta tõele. Mitu kuud enne Iraagi sõja algust küsis raadiosaatejuht Howard Stern Trumpilt, kas USA peaks Saddam Husseini ründama. Trump vastas leige kinnitusega, kuid teatas mõni kuu pärast invasiooni, et see sõda on üks segapundar.

Vabariiklaste presidendikandaadi Donald Trumpi väited:

VÄIDE:  «President Obama ja välisminister Clinton lõid ISISe jaoks tühimiku.»

FAKT: Väide, et Obama ja Clinton lõid ISISe jaoks sobivad tingimused jätab arvestamata seda, et ISISe esimesed rakukesed moodustusid USA invasiooni järel Iraagi kodusõja ajal, ning toona oli president George W. Bush. Lisaks hakkasid ISISe islamistid tegutsema Süüria kodusõjas, kuhu USA 2014. aastani ei sekkunud. Obama tõi aga 2011. aastal USA väed Iraagist välja kokkuleppe aegraami põhjal, milles olid kokku leppinud Bush ja Bagdad.

VÄIDE: NATO peab tegema otsese Lähis-Itta suunatud terrorivastase algatuse ning liitlasi on juba mõjutanud Trumpi sellekohased ärgitused.

FAKT: NATOl oli juba 2004. aasta juunist olemas terrorivastase kaitse programm ning seda siis 12 aastat varem, kui Trump jõudis ühendust vananenuks nimetada. Juulis Varssavi tippkohtumisel otsustasid liikmesriigid kuudepikkuste arutelude järel ISISe-vastase võitluse pingutusi Iraagis ja Süürias suurendada. Trump aruteludesse kaasatud polnud.

VÄIDE:  «Clinton on terve täiskasvanuea ISISega võidelnud.»

FAKT: Esimesed ISISe-rakukesed moodustusid ajal, mil Bush oli president. Kurikuulsuse saavutas islamistide ühendus 2014. aastal, mil Clinton polnud enam välisminister.

VÄIDE:  «Peame relvad neilt ära võtma, kellel neid olla ei tohiks. Kes on halvad inimesed.»

FAKT: Antud väide kummutab Trumpi relvaõigusi pooldavad arvamused . Ka on Trump korduvalt ja vääralt väitnud, nagu tahaks Clinton seaduslikelt relvaomanikelt relvad ära võtta.

VÄIDE:  «Isa andis mulle 1975. aastal väikse laenu.»

FAKT: Clinton väitis täna, et Trump sai oma isalt 14 miljoni dollari väärtuses laenu. Trumpi väitel sai ta ainult väikse laenu. Hiljutise Wall Street Journali artikli kohaselt sai Trump oma isalt korduval laene ja kingitusi, ning 1985. aastast pärit dokumendil seisab, et Trump võlges isale ja tema ettevõttele umbes 14 miljonit dollarit.

VÄIDE: USA ei kaasajasta oma tuumaarsenali ning maksis Iraanile raha tagasi.

FAKT: Trump eksib. USAl on käigus suuremahuline tuumarelvade moderniseerimise programm, mis läheb maksma miljardeid dollareid. Iraanile maksis USA tuumalepingu sõlmimise tõttu tõepoolest 1,7 miljardit dollarit tagasi, kuid tegu oli Iraani rahaga, sest pärast riigis toimunud islamirevolutsiooni ei tarninud USA tellitud sõjavarustust sinna. Esialgne summa oli 400 miljonit dollarit, ülejäänud 1,3 miljardit oli aga kolmekümne aastaga tekkinud intressidest.

Guardiani ja New York Times'i täieliku nimekirja põhjal esitas rohkem ümberlükatavaid  väiteid Trump.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles