Tagasi tulevikku: Venemaa mängib tuumasõda NATOga

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene sõdurid õppustel Nižni Novgorodi lähedal.
Vene sõdurid õppustel Nižni Novgorodi lähedal. Foto: ITAR-TASS

Ühtäkki kaob teleekraanilt lemmiksarja pilt ning raadiod jäävad tummaks.

Samal ajal võtavad üle linna undava laulu üles 300 sireeni ning 2760 valjuhääldist kostab diktori tõsine hääl: «Tähelepanu, tähelepanu! Järgnev on mõeldud teavitamaks teid ähvardavast ohust ning sellest, mida on vaja ette võtta enda kaitsmiseks. Saadud infot tuleb jagada oma ülemuse, kolleegide, pereliikmete ja naabritega. Olge tähelepanelikud ning vältige paanikat.»



Sellist teadet kuulsid kõik Peterburi elanikud läinud esmaspäeval, kui eriolukordade ministeerium katsetas tuumasõja-mastaabiga kataklüsmidest teavitamiseks mõeldud süsteemi.



Samal ajal alustasid Vene sõjaväelased juba täiemahulist tuumasõja harjutamist esimest korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Õppused kannavad pealkirja «Stabiilsus-2008» ning sõnumit, et tegu pole vaid kaitseotstarbelise harjutusega.



«Strateegilised juhtimis- ja staabiõppused koosnevad kahest etapist ning eeldavad olukorra teravnemist kriisisituatsioonist täiemahulise sõjalise konfliktini,» rääkis enne õppuste algust Vene kaitseministeeriumi pressiosakonna juhi kohusetäitja Aleksandr Drobõševski.



Lähteülesanne sobib üsnagi hästi olukorraga Gruusias augusti alguspäevadel. Kõigepealt Gruusia vastasseisu järkjärguline teravnemine osseetidega, seejärel täiemahuline sõjaline konflikt, mille tulemuseks on Gruusia alade okupatsioon Vene vägede poolt.



Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov on juhtinud tähelepanu, et praegused õppused pole konfliktijärgne improvisatsioon, vaid aasta jooksul ettevalmistatud kava. Ebaselgeks jääb ainult, kas plaaniline kava puudutab vaid praegusi manöövreid koos sõbralike külaskäikudega Venezuelasse, või oli olukorra teravnemine «privilegeeritud huvide sfääris» lõuna pool Kaukaasia mäestikku Venemaa vabatahtlike osalusel Lõuna-Osseetias samuti sõjamängu plaaniline osa?



Osa väeüksusi oli mobiliseeritud juba suviste õppuste «Kaukaasia-2008» ajaks. «Paralleelselt olid Gruusia operatsiooni strateegiliseks toetamiseks valmis võimsad lisajõud, kuna viimase hetkeni polnud kindel, et ameeriklased Gruusia konflikti ei sekku,» märkis ekspert Pavel Felgengauer Novaja Gazeta veergudel. «Õnneks seekord vedas ning neid relvajõudusid sai tarvitada hoopis tulevikule mõeldud õppustel.


Esmakordselt pärast NSVLi lagunemist on võimud korraldanud sõjalised õppused, mille eesmärk on täiemahuline sõda läänega.»



Eesti jaoks omab sümboolset tähendust ka «Stabiilsus-2008» aktiivse etapi algusaeg – 22. september.



Agentuuri Regnum teatel on õppuste stsenaarium valminud Vene ja Valgevene kaitseministeeriumi koostöös eesmärgiga kontrollida relvajõudude võimekust liitriigi kaitsmisel. Konkreetsemalt on välja toodud vajadus harjutada Vene Föderatsiooni relvajõudude toomist konfliktipiirkondadesse.



«Stabiilsus-2008» näeb ette nii staabi- kui operatiivõppusi maa- ja õhuvägede, samuti laevastiku osalusel ja eriõppusi tagalaväeosade kaasamisega. Õppused toimuvad nii Venemaal kui Valgevenes. Sellest võtavad osa Moskva, Uurali ja Kaug-Ida sõjaväeringkonnad, Balti-, Põhja- ja Vaikse ookeani laevastik, strateegilised raketiväed, kosmoseväed, õhujõud, õhutõrjejõud ning Valgevene üksused.



Ajakirjanduse teatel osaleb neis 47 000 inimest, 134 väejuhtimise struktuuri ning enam kui 7300 sõjamasinat.



Relvastusekspert Pavel Felgengauer pöörab Novaja Gazeta veergudel tähelepanu konflikti stsenaariumile: Kaug-Idas etendatav osa «Rand» näeb ette rünnaku tõrjumist Sahhalinilt ja Kamtšatkalt, kui Moskva regioonis tuleb tõrjuda massiivne raketi- ja õhurünnak. «Lõpetuseks tuleb strateegiline tuumalöök USA pihta. Kui suits hajub, saabubki oodatud stabiilsus, mil sõdida pole enam kellegi ega millegagi,» kirjutab Felgengauer.



Põhja ja Balti laevastike roll on kontrollida valmidust relvakonfliktide ennetamiseks ning riigi juhtkonna diplomaatiliste, majanduslike ja muude meetmete toetamiseks, teatas Vene mereväe infoteenistuse juht Igor Dõgalo. «Eesmärgiks on tagada Vene Föderatsiooni turvalisus ning tegutsemine oma territoriaalvetes, majandusvööndis ning ka mandrilava alal.»



Nii pole kuigi keeruline kokku viia Venemaa majanduspoliitilisi huve Läänemerel, mis väljenduvad gaasijuhtme projektis, ning Balti laevastikku nende huvide kaitsjana, kuna sarnaseid signaale on ka varem antud.



Lisaks on Venemaa tegelenud viimasel ajal eriti intensiivselt ka Põhja laevastiku vastutusalasse jääva Arktika mandrilavaga, lootuses saada enda valdusse sealsed ülisuured nafta- ja gaasimaardlad.



Impeeriumiaegne ütlus, et Venemaal on vaid kaks liitlast – armee ja laevastik –, leidis Teise Tšetšeenia sõjaga alanud Putini-ajastul üha laiema toetuse. Gruusia ründamisega end maailmast isoleerinud Medvedevi Venemaal on see muutunud juba pea aksioomiks.



«Peame keskenduma ümberrelvastumisele. Pole kahtlustki, et selleks sunnib meid nii olukord Kaukaasias kui Gruusia agressioon ja selle riigi jätkuv relvastumine – kõik see asetab ülesande, millest just rääkisin, olulisemate riiklike prioriteetide sekka,» rääkis Medvedev kaitsealasel nõupidamisel Kremlis septembris.



Praalimine strateegiliste pommitajate ning mereväealuse Pjotr Velikij saatmisega Venezuelasse käib tegelikult oma aja ära elanud sõjamasinal. Vene armee on oma NSVLi relvastuse ressursi, mis pärit külma sõja hiigelaegadest, täiesti ära tarvitanud, tunnistas Vene asekaitseminister kindralpolkovnik Vladimir Popovkin väljaandes Krasnaja Zvezda neljapäeval.



«Tuleb kiirendada uute relvaliikide loomist, katsetamist ja relvastusse võtmist. See puudutab nii strateegilisi kui tavajõudusid,» sõnas ta. Sama päeva Nezavissimaja Gazeta teatas arutelude algusest kaitseministeeriumis Venemaa kiirreageerimisjõudude loomise teemal.



Vene asekaitseminister kordas siiski traditsioonilist seisukohta, mille kohaselt on riigi julgeolekugarandiks endiselt tuumapomm. «Kuni oleme tuumariik, ma loodan, et ei leidu hullumeelseid, kes üritavad meie riiki rünnata.»



Felgengaueri hinnangul tähendab nõukogudeaegsele roostetanud tuumanuiale toetumine seda, et sõjalise üleoleku unistuste kõrval on Venemaa tegelik soov huvisfääride kokkuleppimine NATOga, reaalsesse sõjalisse vastasseisu sattumata.


Näitlik sõjamäng käib lihtsalt asja juurde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles