Välismeedia kajastus vastsest Eesti Vabariigi presidendist on positiivne, Deutsche Welle nimetas Kaljulaidi üllatusvõitjaks, Helsingin Sanomat aga lahkas põhjalikult Kaljulaidi varasemat tegevust.
Välismeedia reaktsioone Kaljulaidi kohta: nädalatepikkune närvidemäng sai läbi (3)
4. oktoober 2016, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuur Reuters avaldas galeriiga uudisnupu, kus andis ülevaate Kaljulaiu võidust ja tutvustas selle üksikasju saadud häältearvu ja Kaljulaiu tausta kohta. Kuigi mainiti, et presidendiamet on Baltimaades suuresti sümboolne, siis on president Toomas Hendrik Ilves teinud ära suure töö Eesti tutvustamisel digitaliseerimise ja küberturvalisuse vallas.
Saksa välisringlevi Deutsche Welle avaldas artikli pealkirjaga «Eesti esimeseks naispresidendiks valiti üllatuskandidaat», mille taga oli tõdemus, et Kaljulaid ei ole poliitikas kuigi tuntud nimi.
Väljaanne rõhutas ka Kaljulaidi avaldust, milles lubas olla president kõigi Eesti kodanike jaoks ja tugevdada venekeelse elanikkonna integreerumist.
Saksa ajakiri Spiegel kirjutas Eesti presidendivalimiste kohta, et viiel katsel ebaõnnestus kogu protseduur, kuid kuuendal katsel läks läbi: esmakordselt valiti naine Eesti riigipeaks.
«Senisest Euroopa Kontrollikoja Eesti esindajast saab nüüd Euroopa Liidu ja NATO-liikmest Balti riigi kõrgem riigiametnik. Parteitu Kaljulaid saavutas kompromisskandidaadina parlamendis vajaliku kahe kolmandikulise häälteenamuse,» kirjutas Spiegel.
Ajakiri selgitas, et välispoliitikas kavatseb Kaljulaid jätkata Baltimaadega suurepäraseid suhteid. «ELi puudutavaid küsimusti Kaljulaid pärast hääletust ei käsitlenud. Intervjuudes on ta nagu [Toomas Hendrik] Ilveski väljendanud naabri Venemaa suhtes karmi suhtumise vajalikkust».
Saksa telekanali ARD uudistesaade Tagesschau teatas aga eile, et Eesti parlament valis Kersti Kaljulaidi ülekaaluka enamusega presidendiks. «Sellega sai otsa nädalatepikkune närvidemäng ja hoiti ära põhiseaduslik kriis,» teatas Tageschau ning mainis sedagi, et Kaljulaid loobus teadlikult valimise eel poliitilise programmi esitamisest.
Austria ajaleht Standard kirjutas Kaljulaidi puudutavas artiklis, et esimest korda valiti naine Eestis riigipeaks. Väljaanne avas veidi ka uue presidendi tausta: sündinud on ta 30. detsembril Tartus, õppinud bioloogiks ja töötanud 2004. aastast Euroopa Kontrollikojas.
«Eelmistes valimisvoorudes olid võistusesse astunud endine peaminister ja ELi transpordivolinik Siim Kallas, endine õiguskantsler Allar Jöks [nimi muutmata - toim] ja endine välisminister Marina Kaljurand, aga ebaõnnestusid,» meenutas Standard veel.
Austria päevaleht Kurier avaldas eile artikli pealkirjaga «Eesti uus tundmatu president Kersti Kaljulaid», mille avalõik oli järgmine: «Paljud eestlased teda ei tunne. Parteitu kompromisskanidaadina esitati ta presidendiks viimasel minutil.» Väljaanne möönas, et siiski võib Kaljulaidist kujuneda õnnelik valik, sest tal on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil palju kogemusi.
Briti väljaanne Guardian rõhutas Kaljulaidi valimise poliitilist külge, mainides, et peale tükk aega kestnud erimeelsusi suudeti viimaks jõuda riigikogu hääletusel konsensuseni.
Majandusväljaanne Bloomberg keskendus oma artiklis Kaljulaidi vastuseisule föderaalse Euroopa mudelile ja vahendas, et presidendi arvates on suurim julgeolekuküsimus Venemaa, mille tõttu on Läänemereriikide koostöö eriti oluline.
Kõige põhjalikuma ülevaate avaldas Soome ajaleht Helsingin Sanomat, kes lahkas üksikasjalikult Kaljulaiu endist tegevust, andis sissevaate hääletusvooru ning mainis, et ootab huviga Helsingi-Tallinn tunneli projekti edenemist.
Kaljulaidi saamist presidendiks kajastasid ka paljud teised suuremad väljaanded.