Clintoni ja Trumpi debatti vürtsitasid ohtrad isiklikud rünnakud

Kadri Veermäe
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton ja tema vabariiklasest rivaal Donald Trump 26. septembril toimunud esimesel teledebatil.
Demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton ja tema vabariiklasest rivaal Donald Trump 26. septembril toimunud esimesel teledebatil. Foto: PAUL J. RICHARDS/AFP

Täna öösel Eesti aja järgi kell neli algas USA demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni ja tema vabariiklasest rivaali Donald Trumpi teine teledebatt, mis möödus isiklike solvangute ja rünnakute tähe all.

CNN/ORC debatijärgse küsitluse põhjal pidas 57 protsenti ülekannet vaadanud inimestest võitjaks Clintonit, 34 protsenti nimetas võitjana Trumpi.

USA ajalehe Washington Post teatel oli debatt ebatavaliselt tumedatooniline ja kibe ning mõlemad kandidaadid kasutasid pika ajalooga üritusel seni nägemata retoorikat – nii nimetas Trump Clintonit põrguliseks, Clinton aga teatas, et Trump elab teises maailmas.

Washington Posti hinnangul väljus Clinton väitlusest võitjana, sest kuigi ta andis eraserveri kasutamise kohta ebapiisavaid vastuseid, mõjus ta kindla, meeldiva ja veenvana. Lisaks lasi ta Trumpil rääkida ning see on vabariiklaste presidendikandidaadile endale suurimaks karuteeneks.

Trump oli eelmise korraga võrreldes samuti kindlam ja energilisem, kuid ei suutnud Washington Posti sõnul valikut mitte langetanud hääletajaid tõenäoliselt enda poolele võita.

Ka väljaande Los Angeles Times poliitikaekspertide hinnangul võitis Clinton debati ja  sealsete ekspertide hinnangul oli ta parem samuti kõigis üksikutes teemades.

Majandusväljaande Bloomberg ajakirjanik Justin Sink kirjutas debatijärgses kommentaaris, et kui kellelgi jäid esimesed 30 minutit nägemata, võis jääda mulje, nagu oleks Trump ja Clinton pidanud intenensiivset arutelu Obama tervishoiupoliitika, terrorismi ja maksude üle ning analüüsinud moslemite olukorda USAs.  

«Kuid need 30 avaminutit olid teise debati seisukohalt otsustavad. Trump asus ründama ja tõi mängu naisi seksuaalselt ahistanud Bill Clintoni. Just enne debati algust oli ta need naised ka kaamerate ette toonud,» hindas Sink.

«Ajakirjaniku sõnul kasutas Clinton debatti aga selleks, et näidata – Trump ongi täpselt selline, nagu ta väljaütlemised näitavad – taoline mees aga presidendiks ei sobi,» lisas ta. Clinton ei hakanud Trumpiga oma abikaasa teemal debateerima, vaid kritiseeris Trumpi hoopis öiste Twitteri-postituste pärast.

«Paljuski oli debatt täpselt selline, nagu vabariiklased kartnud olid. Trump täitis lubaduse ja tõi Bill Clintoni teema debatti. Ta isegi ütles, et üritaks naist trellide taha saata, kui presidendiks saaks,» kirjutas Sink.

Briti ajalehe Guardian üks poliitikaekspertidest Christopher R. Barron arvas aga, et Trumpil läks korda oma kõikuvat positsiooni taas kindlamaks muuta.

«Trump hoidis Clintoni kogu debati vältel kikivarvul. Trump pidid täna võitma, et ellu jääda. Clinton ei pidanud. Trump võitis ja elab järgmiste võitluste jaoks edasi. See mõõduvõtmine on veel kaugel oma lõpust,» hindas Barron toimunut.  

Clintoni välispoliitika valdkonna pressiesindaja Jesse Lehrich ei suutnud debati ajal oma tundeid vaos hoida, kui Trump väitis, et kui tema oleks president olnud, poleks USA sõdur Humayun Khan 2004. aastal Iraagi sõjas surma saanud:

Hillary Clinton ja Donald Trump tänase debati käigus. Fotod: Scanpix
Hillary Clinton ja Donald Trump tänase debati käigus. Fotod: Scanpix Foto: Rick T. Wilking/AP
Clinton pärast debatti.
Clinton pärast debatti. Foto: AARON P. BERNSTEIN/REUTERS
Trump pärast debatti koos oma tütre Ivanka Trumpi (paremalt teine), abikaasa Melania Trumpi (vasakult teine) ja minia Lara Yunaskaga (vasakul).
Trump pärast debatti koos oma tütre Ivanka Trumpi (paremalt teine), abikaasa Melania Trumpi (vasakult teine) ja minia Lara Yunaskaga (vasakul). Foto: SCANPIX

Debatt toimus Missouris Saint Louisi linnas Washingtoni ülikoolis ning kestis poolteist tundi. Arutelu modereerisid CNNi uudisteaankur Anderson Cooper ja telekanali ABC reporter Martha Raddatz. Erinevalt eelmisest debatist sai nüüd küsimusi esitada ka ülikooli saali kogunenud publik.

Tagasi üles