Iga-aastast Nobeli-rallit traditsiooniliselt alustava meditsiinipreemia sai kolm teadlast – pool aust läks sakslasele Harald zur Hausenile emakakaelavähki põhjustava viiruse leidmise eest, teise poole jagavad prantslased Francoise Barre-Sinoussi ja Luc Montagnier HI-viiruse avastamise eest.
«Tänavused kolm laureaati leidsid kaks üliolulist viirust, nende avastused on aidanud oluliselt kaasa meditsiini arengule,» kommenteeris auhinna teatavaks tegemisel Rootsi Karolinska instituudi Nobeli assamblee liige Jan Andersson.
Heidelbergis töötav zur Hausen ei kartnud 1970. aastatel oma uuringutega ujuda tollasele peavoolule vastu ning leidis, et inimese papilloomviirus (HPV) võib põhjustada rakkude kontrollimatut jagunemist ja emakakaelavähki.
Hilisemad uuringud on tõestanud, et umbes 15 HPV tüüpi tekitavad naistel vähiriski. HPVd on leitud 99,7 protsendil naistest, kes on haigestunud sellesse vähiliiki. Üle maailma haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes pool miljonit naist, kirjutas ajaleht The Times.
Montagnier ja Barre-Sinoussi leidsid esimestena immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustava viiruse. Aidsihaigete lümfisõlmedest võetud proovides avastasid mõlemad Pariisi Pasteuri instituudi teadlased 1983. aastal retroviiruse jälgi, mida me nüüdseks tunneme HIVina. Praegu on pandeemilised mõõtmed võtnud HIViga nakatunuid kogu maailmas rohkem kui 33 miljonit.
Montagnier, kes viibib loenguturneel Elevandiluurannikul, ütles, et preemia saadab maailmale jõulise sõnumi.
«Meile anti preemia ajal, mil teaduse vallas on tehtud suuri edusamme, kuid neist jääb siiski väheks, kuna epideemia pole kadunud,» ütles ta. «Paljudel nakatunutel puudub endiselt juurdepääs ravile,» vahendas BNS uudisteagentuure.
Nobeli teaduspreemia rahaline väärtus on 10 miljonit Rootsi krooni (ligi 16 miljonit Eesti krooni). Pool füsioloogia- või meditsiinipreemia summast läks zur Hausenile ja pool kahele prantsuse teadlasele.