1991. aasta 13. jaanuari sündmusi menetlev Vilniuse ringkonnakohus otsustas tunnistajana üle kuulata Nõukogude Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatšovi.
Leedu kohus otsustas üle kuulata Gorbatšovi (1)
17. oktoober 2016, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda kinnitas BNSile jaanuarisündmustes hukkunud Apolinaras Povilaitise poeg Robertas, kes osaleb kohtuistungil ja tunnistati kannatanuks.
Isa kaotanud Povilaitis püüdis varem korrakaitsjaid veenda alustama Gorbatšovi osas eraldi uurimist ja omistada talle eritunnistaja staatus. Keeldudes alustamast kohtueelselt menetlust, osutasid prokurörid, et olemasolevad andmed ei võimalda järeldada, justkui Gorbatšov teadnuks kavatsusest kasutada relvajõudu ega rakendanud selle takistamiseks meetmeid.
Prokurörid märkisid, et Gorbatšovilt üritati tulutult selgitusi saada veel 1992. aastal. Prokurör Dalia Skorupskaitė ütles, et just seetõttu, et Gorbatšov keeldub suhtlemast Leedu prokuratuuriga, ei saa talle eritunnistaja staatust anda ja muid vahendeid välisriigi kodaniku sundimiseks tulema Leetu tunnistusi andma neil ei ole.
Povilaitis kinnitas, et Nõukogude president võis teada, kuid eiras teadlikult informatsiooni, kust ilmnes, et tema alluvad kavatsevad sooritada sõjakuritegusid ning ei teinud midagi selle takistamiseks.
Niinimetatud 13. jaanuari kaasuse näol on tegemist süüdistatavate hulgalt Leedu iseseisvusaja suurima protsessiga, milles rohkem kui 60 Nõukogude ametnikku süüdistatakse inimsusevastastes ja sõjakuritegudes. 1991. aasta 13. jaanuaril tegi Nõukogude juhtkond katse kukutada jõuga Leedu seaduslik võim, mis oli 1990. aasta 11. märtsil kuulutanud riigi iseseisvaks.
Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.