Skandinaavia esimesele naiste juhitud mošeele aluse pannud imaam on pahandanud konservatiive oma vaadetega abielust, kuid leidub ka neid, kelle sõnul ei ole tema projekt siiski piisavalt progressiivne, vahendab The Local.
Taanis avati feministlik mošee (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mariami mošee avati märtsis ja esimene palvus peeti seal augustis, kui Taanis sündinud imaam Saliha Marie Fetteh pidas islami naisõpetlastest ja naiste õigustest jutlust ligi 60 naisele, kellest vaid natuke üle poole olid moslemid.
«See oli suurepärane ja väga liigutav,» sõnas Türgis sündinud endine Taani ametnik Özlem Cekic, kes teenistusel osales. «Ma usun, et see tugevdab islamit.»
Palvusel osalesid ka kristlaste ja juutide kogukonna esindajad. «Naiste õigustest rääkimine ei ole ainult läänelik nähe, see on islami ideaal,» ütles Sherin Khankan, kes on üks viiest väljaõpet omandavast imaamist.
Kopenhaageni ühes kalleimas piirkonnas asuvat mošeed aitab rahastada anonüümseks jääda sooviv isik.
Khankan, 42-aastane nelja lapse ema, on sündinud Taanis, kuid kirjeldab oma isa kui Süüria poliitilist põgenikku, kes abiellus Soome naisega, kes oli feministlik ikoon.
Tema kristlasest ema paastus koos ülejäänud perega ramadaani ajal, kes siis vastukaaluks ühinesid temaga erilisematel puhkudel kristliku kiriku külastamisel.
Mitte kõik ei ole aga uue mošee poolt. Khankani sõnul on ta saanud sotsiaalmeedias parempoolsetelt äärmuslastelt ähvardava sisuga kirjasid. Konservatiivsete moslemite tagasiside on seni vaikinud, tõenäoliselt kartuses avalikkuses Taani moslemiimmigratsiooni temaatikat taaskord tõstatada.
«Kui sa muudad religioossete institutsioonide struktuure, muudad sellega ka jõuvahekorda. Sa sead kahtluse alla meeste ülemvõimu,» sõnas Khankan. «Loomulikult kohtad sa vastupanu, see on ilmne ja me oleme sellest teadlikud. Kuid ma arvan, et senine vastuseis on olnud üsna mõõdukas.»
Kopenhaageni suurimate mošeede esindajad ei olnud nõus kommentaare andma. Peale Mariami mošee avamist teatas linna ühe suurima mošee imaame Waseem Hussein, et selle järgi ei ole mingit vajadust.
«Kas me peaksime tegema mošee ainult meestele? Siis oleks kindlasti Taani ühiskonnas hädakisa kuulda,» lausus Hussein väljaandele Politiken Daily.
«Koraani järgi on mees ja naine võrdsed spirituaalsed partnerid,» sõnas Khankan. «Kuid me loeme Koraani kaasajast ja oma ühiskonnast lähtuvalt.»
Mošee on inspireeritud islami müstilisest harust sufismist ning võtab peamiselt vastu sunniitlikke moslemeid, kuid nende sõnul on kõik teretulnud.