Oslo otsus võtta vastu 330 USA merejalaväelast on veel üks lüli USA sõjaliste ettevalmistuste ahelas ega soodusta stabiilsust Põhja-Euroopas, teatas Vene välisministeerium täna.
Venemaa: USA sõdurid Norras on lüli sõjalistes ettevalmistustes
«Näib, et Norra valitsuse otsus on veel üks lüli USA juhtimisel kulgevate sõjaliste ettevalmistuste ahelas, mis ei soodusta stabiilsust Põhja-Euroopas,» ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Ta märkis, et see tõsiasi on vastuolus Norra poliitikaga mitte paigutada rahuajal riiki võõrvägesid ja -baase.
«See, et jutt on vaid 330 USA merejalaväelasest, kes paigutatakse Vene piirist kaugele, ei lohuta,» rõhutas Zahharova.
«USA merejalavägi saab Norra kaitseministeeriumi teatel teha harjutusi kogu Norras, seega tuleb arvata, et ka põhjas. Mis puudutab üksuse rotatsioonilist, mitte alalist paigutamist, siis see ei tohi eksitusse ajada - üksiksõdurid võivad vahetuda, aga kohalolek on pidev,» ütles Vene diplomaat.
Ühendriikide merejalaväelased saabuvad Norrasse jaanuaris ja hakkavad paiknema riigi keskosas Værnesis. USA-l on NATO-sse kuuluvas Norras juba suur hulk eelpositsioneeritud sõjatehnikat.
Norra andis enne NATO-ga ühinemist 1949. aastal ühepoolse lubaduse mitte paigutada oma territooriumile välisriikide lahingüksusi tingimusel, et Norrat ei rünnata või ei ähvardata rünnakuga. Seda hiljem muudeti ning lubati välisvägedel Norras õppustel osaleda.