Läti president Valdis Zatlers arvab, et Lähis-Ida kriisi peaksid lahendama kohalikud regionaalsed jõud, mitte globaalsed suurtegijad.
Läti president: üliriigid peaksid Lähis-Ida konflikti lahendamisest eemale hoidma
29. oktoober 2016, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alžeeria välisminister Ramtane Lamamra sõnul peab esimeseks sammuks Lähis-Ida kriisi lahendamisel saama Süüria ja Iraagi konfliktide tagamaade mõistmine, millest siiani aru ei saada. Neis kahes riigis vohava hübriidsõja puhul ei ole põhjustajate väljaselgitamine aga väga lihtne ja see muudab omakorda sealse olukorra lahendamise väga keeruliseks ja aeganõudvaks.
«Kui me tahame üldse midagi teha, peame peatama sõja. Tegemist ei ole ainult kahe võitleva poolega- seal on kõik üks segapudru. Naljakas on näha mässulisi võitlemas Vene relvadega venelaste vastu,» ütles Zatlers. Tema mõttega nõustus Heisbourg, kes tõi näiteks Kurdistani autonoomse piirkonna võitlejad ehk pešmergad, kes juhivad võitlust ISISe vastu. «Mis saab siis, kui türklased otsustavad oma treenitud sõdurid Süürias nende vastu pöörata,» arutles ta.
Riia konverentsi teise päeva Lähis- Ida- teemalise paneeli osalejatel tekkis suurem erimeelsus aga arutelus Euroopasse saabunud põgenike üle. «Euroopa Liit peab olema solidaarne, sest ilma selleta ei ole meil midagi. Me saime solidaarsuseta Brexiti,» sõnas Prantsuse poliitikateadlane François Heisbourg. «Solidaarsus ei tähenda kvoote. Tõeline solidaarsus seisneb ühtsuses. Põgenike vool tuleb muuta hallatavaks. Me ei saa lubada põgenikevoolu, mida me ei kontrolli ja seda peame me tegema ühtselt,» vastas talle Zatlers.
«Meil oli Lätis väga vähe põgenikke ja nad kõik lahkusid. Me tegime nende jaoks kõik, mis vähegi võimalik. Siiski läksid nad kõik mujale. Me peame kõigepealt migratsiooni struktuurist aru saama ja välja selgitama kuidas see töötab,» lisas ta.
«Ma nõustun, et olulisem küsimus on see, et mida teha peale sõda? Näiteks piiridega. Kas luua uued riigid või muuta vanu riike? Kui me ei vasta neile küsimustele adekvaatselt, ootab meid ees uus sõna. Tuleb pöörata tähelepanu etnilistele ja kultuurilistele gruppidele. Süüriast peaks minu arvates saama sekulaarne riik, kes hoolitseb oma vähemusrahvuste eest. Ilma selleta ootab meid samuti ees uus konflikt,» nentis president, lisades, et selle kriisi lahendajateks peaksid olema kohalikud jõud, mitte suurriigid.
«Kaartide ümber joonistamine ei ole tee rahuni. Me peaksime tegelema integratsiooniga, mitte uute riikide loomisega,» nõustus Lamamra Zatlersi mõttega, et Süüriast võiks saada sekulaarne riik. «Ma ei ole nõus suurema jagamise- ja etnilise lahutamisega. Pigem ma liidaksin. Me näeme Aafrikas, et etniliste gruppide jagamine riikideks ei teinud inimeste olukorda paremaks.»