Siin blogis jagavad USA presidendivalimisi kajastavad fotograaf Eero Vabamägi ja reporter Kadri Veermäe subjektiivsemaid tähelepanekuid, mis Ühendriikides ringi liikudes silma on jäänud. Päevik täieneb jooksvalt.
Postimehe USA päevik: üks päev pärast maavärinat (8)
/nginx/o/2023/01/03/15059933t1h4859.jpg)
10. november 2016, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9. november
Kõigile, kes peaksid näiteks kaaluma ajakirjaniku elukutse valimist, lihtsalt niisama väike infokild: meie eilne tööpäev kestis eile järjest rohkem kui 25 tundi. Aga olid ka erakordsed olud.
Šokk on tänaseks tänavatelt mitte just lahkunud, kuivõrd võtnud teise, vähem emotsionaalse ja rohkem küünilise vormi. Küll võib see koheselt vihaks konverteeruda, kui peab vaidlema mööda tänavat vastutuleva, ülimalt rahuloleva näoga Trumpi toetajaga. Ja neid on linna siginenud varasemate päevadega võrreldes märgatavalt palju - nad oleks kõik tema eelistajad korraga kapist välja tulnud. Samas - millal veel, kui mitte praegu.
****
Trumpist endast kui (jaanuaris ametisse astuvast) USA presidendist on tänase päeva jooksul nii palju kirjutatud, et raske uskuda, nagu oleks võinud ükski aspekt kajastamata jääda, kuid ehk on jäänud see seik infovoost läbi jooksmata. Nimelt saab Trump juba sel kuu lõpul kohtusse ilmuda, kuid mitte sellepärast, et ta oma maksuandmeid keeldub avaldamast, vaid hoopis pettuse tõttu.
Nagu tuleb välja, on olemas olnud selline õppeasutus nagu Trumpi Ülikool, kus pidi saama Trumpi isiklikult välja valitud ekspertide käe all «täieliku kinnisvarahariduse», aga tegelikult sai peamiselt maksta - 34 995 dollarit kursuse eest - ja kasutuid teadmisi. Kel «täieliku kinnivarahariduse» vastu huvi on, sellele peab aga kahjutundega teatama, et nn ülikool sai tegutseda ainult viis aastat ja pandi 2010. kinni.
Trump ise eitab, et oleks midagi valesti teinud - tema teada olid inimesed väga rahul.
***
Remark autorendist ka lõppu, kena Ameerika unelma kehastus: läksime firmasse kindla sooviga midagi rentida midagi, mis ei läheks üüratult maksma, näiteks Ford Fiesta. Vastuvõtnud töötaja klõbistas pikalt arvutis, otsis ja otsis, milliseid sõidukeid neil selleks perioodiks pakkuda on, ning teatas lõpuks, et kahjuks on tal meie nõuetele vastavad autod välja renditud, kuid ehk tahaks me sama hinna eest võtta hoopis Mustangi. Ja nii me selle punase autoga seal Lääne-Virginias treilerilinnakute vahel sõitsime.
8. november
Öö
New Yorgi tänavatel valitseb šokk, Times Square'ile kogunenud inimesed on pea täiel määral haudvaiksed ning meelelahutuskohtadest kostuv lõbus muusika on sellega teravas kontrastis. Palju näeb nägusid, kust peegeldub uskumatus ja ahastus, kõik näpivad väga aktiivselt oma nutitelefoni, nagu võiks sissejooksvate tulemuste uuendamine muuta ka seisu, kus Trump juhib veenvalt.
Times Square'i arvukatel vilkuvatel ekraanidel jooksevad telekanalite otselülitused ning kogunenud rahvasumm vaatab neid hüpnotiseeritult. Kuni pole täis tiksunud 270 häält, pole katastroof veel vormistatud, ning võib näha, et nii mõnegi südames on see ebareaalne lootus jätkuvalt alles - järsku juhtub ime ning seis muutub. «Mine persse, Midwest,» karjub üks mustanahaline tüdruk.
17.25 (Eesti aja järgi 23.25)
Tagasi New Yorgis. Linn elab valimisõhtu ootuses: seda kuuleb nii inimeste omavahelisest vestlustest kohvikus kui märkab tänavapildis - mõlemad (veel!) presidendikandidaadid on otsustanud oma valimispeo pidada New Yorgis Manhattanil mitte väga kaugel teineteisest.
Clintoni üritus toimub Jacob K. Javits Convention Centeris Hudsoni jõe kaldal, kus on - nagu teravmeelsed kommentaatorid on juba ära märkinud - üks maailma kõrgemaid klaaslagesid, millest nüüd läbi murda.
Clinton on hääletuspäeva eelsetes kõnedes kasutanud korduvalt «klaaslae» metafoori (mis lühidalt tähendab, et mingitel gruppidel, nt naistel on raskem jõuda teatud tasandist kõrgemale - antud juhul siis USA presidendiks). Järelpidu peab Clintoni meeskond Viiendal avenüül viietärnises Peninsula hotellis.
Mõlemast paigast pole sugugi kaugel Hiltoni hotell ehk paik, kus peab pidu Trump. Linna julgeolekuga tegelevatele inimestele ei tee sugugi rõõmu, et kaks suuremahulist üritust samal ajal samas linnas toimuvad, kuid see, et nad asuvad ka teineteise lähedal, tõstab stressitaset veelgi.
Valimisõhtust üritavad viimast võtta ka baarid ja kohvikud, mis kutsuvad inimesi sündmust just endi juures jälgima.
Et ei jääks ekslikku muljet, nagu käiks siin ainult tähistamine ja pidu, tuleb demonstreerida hotelli, kus veetsime oma avaõhtu New Yorgis. Kui pilt tundub liiga avar, siis võib juurde öelda, et toa põrandapinda oli kokku täpselt 2,74 ruutmeetrit ning sõrestikuga kaetud lagi ei lasknud naabrite ühelgi norskel kaduma minna.
Hommik
Valimispäev on lõpuks käes. Ärkasime pärast kuut, et jaoskondade avamise ajaks kohale jõuda. Jõudsime. Paljud valijad olid aga veelgi varem tulnud, sest hääletuspunkte õnnestus tuvastada eksimatult selle põhjal, et nende juures vonkles pikk ja aeglaselt edasi liikuv saba. Üllatavalt kombel polnud aga nurinat üldsegi kuulda.
Philadelphia hääletajate küsitlemine annab sama tulemuse, mida arvamusuuringud näitavad - siin võidab Clinton.
Me hakkame nüüd tagasi New Yorki sõitma, et sealt suurt valimisööd vahendada. Sõiduvahendiks on meil punane Ford Mustang, aga sellest, mis põhjusel meil selline auto on, kirjutan hiljem - isikliku edevuse rahuldamise ega tööandja pankrotti viimise katsega igatahes tegu pole.
7. november
Pennsylvanias Philadelphia linnas toimub täna demokraadist presidendikandidaadi Hillary Clintoni viimane suurem kampaaniaüritus, kus on kohal ka Postimees. Ürituse alguseni on aega veel tund, kuid kohal on juba meeletud inimmassid. Esinemine toimub välitingimustes ning meediale on selle jaoks kohale toodud lauaread, mis jooksevad otse puude all.
Paremalt ja vasakult kostab ajakirjanike vaikset iroonitsemist valitsevate olude üle. Istun minagi siin, sõrmed külmast kangestumas, üritan kätte saada raskesti tabatavat internetiühendust ning ootan kannatamatult kõnede algust. Kostub köhimist ja täiesti kõrvalise teemana tuleb meelde, kuidas Hillary Clinton maadles mõne kuu eest kopsupõletikuga.
Äsja käis laval Bon Jovi ja rõhutas, et homme on tegu ajaloo tähtsama päevaga. Nüüd ilmub sinna Bruce Springsteen ja saab kohe suurema aplausi osaliseks. Köhimine kõrval muutub valjemaks ja tihedamaks. Laul ise tundub väga pikk.
Springsteen räägib, et nüüd on võimalus paremaks Ameerikaks.
Pühapäev, 6. november
Tervitusi Pennsylvaniast! Kuna aga tänane päev möödus suurest Lääne-Virginias, siis alustuseks paar sõna sealsest elust. Päev algas Fairmonti motellist - ning motellid näevad siin välja tõesti sellised, et kes on mõnegi USA filmi elus näinud, sellele tulevad need tuttavlikud ette:
Kuigi Lääne-Virginia näol on tegemist ühemõtteliselt vabariiklasi toetava piirkonnaga, jääb praeguste valimiste puhul sellest väheks ning mitmetest kajastustes on piirkond saanud külge kõlavaid tiitleid nagu «Trumpi-maa», «koht, kuhu Clintonil pole asja» ning muidugi lugematuid kaevurite ja kivisöega seotud epiteete. Võib öelda, et see vastab mõttes tõele, kuid ei sisalda endas täit tõde.
Homme ilmub Postimehes lugu ühe Lääne-Virginia endise kaevuriga ning saab ette öelda, et osad klišeed tuleb tema puhul kindlasti kõrvale heita.
Osariigis ringi sõites nägi aga küllalt ka materialiseerunud eelarvamusi: lohakil treileripargid, Trumpi toetusmärgid maja ees, uhkelt lehvivad konföderatsiooni lipud, igas külast suuremas kohas McDonalds. Osariigi kaguosa apteegiriiulitel võib märgata käsimüügis ülitugevat valuvaigistist ja mitmeliitrist lahtistikanistrit (kuigi see on juba üleriigiline spetsiifika).
Saab teha ka esialgseid järeldusi autoraadiost kuuldu põhjal - valimisreklaami (sest lisaks presidendile valitakse ka kohalikke võimuesindajaid ning senati ning esindajatekoja liikmeid) üheks läbivaks meetodiks paistab olevat vastase täielik mustamine - kui ikka oled vabariiklane, siis tuleb rivaali nimetada «liberaaliks» sellise häälega, nagu väljendaks mõnd solvangut.
****
Vahelepõige põnevasse uuringusse: Gallup avaldas hiljuti 87 000 intervjueeritavaga tehtud uuringu tulemused, kus selgub, et valged harimata mehed toetavad tõesti raevukalt Trumpi - kuid keskmiselt pole ta toetajad muust rahvastikust märgatavalt vaesemad, ka pole nende seas rohkem töötuid.
****
Õhtuks oleme jõudnud Pennsylvania osariiki, kus homme tõmbab demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton oma kampaaniale joone alla Philadelphias kohas nimega Independence Mall.
Nimest ei tasu end eksitada lasta, nii ameerikapärane kui see kampaania ka olnud on, kaubanduskeskuses ei lõppe ta sellegipoolest: Independence Mall kuulub suurde ajaloolisse kompleksi ning selle vastas asuvas ehitises allkirjastati USA iseseisvusdeklaratsioon.
Õhtusele üritusele koguneb tõeline raskekahurvägi: Barack Obama, Michelle Obama, Bill Clinton, Chelsea Clinton - ja ilmselt tähesära lisamiseks ka muusikud Bruce Springsteen ja Bon Jovi. Omaette huvi tekitab küsimus, milline on see valijasegment, kelle jaoks saab viimaseks, otsustavaks kaalukeeleks asjaolu, et just näiteks Bon Jovi soovitab Clintoni poolt hääletada. Või Cher.