Kreml loodab, et pragmaatiline Donald Trump USA uue presidendina ei hakka neile närvidele käima demokraatia-jutuga ega õpetama inimõigusi ning annab vabama voli endise NSV Liidu alal tegutseda, rääkis üks Moskva parimaid Ameerika-eksperte, tuntud akadeemik Aleksei Arbatov. Kümme aastat (1993–2003) Venemaa riigiduumasse kuulunud Arbatov juhib Moskva kõige mõjukama mõttekoja Maailma Majanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (IMEMO) rahvusvahelise julgeoleku keskust.
Tellijale
Kreml hoidub lähikuudel pingetest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
-Kui lähtuda kõiki muretsema panevatest väga pingelistest suhetest Venemaa ja lääne vahel, siis kas selles kontekstis oli Trumpi võit hea või halb uudis?
Parem ootamatu kopsupõletik kui ette teada vähihaigus, sest ka esimene haigus võib lõppeda surmaga, ent võib ka mitte. Hillary Clintoni võit oleks tähendanud kriisi (suhetes Venemaaga) kohe esimesest päevast pärast inauguratsiooni, arvestades tema suhtumist Putinisse, Kremlisse.
Trump on Kremlile arusaamatu, tundmatu. Keegi ei tea, mida ta täpselt välispoliitikas tegema hakkab. Ta ütles kampaania ajal Venemaa ja Putini kohta ilusaid sõnu, rääkis koostööst. Seega, eeldusena tema suhtes Kremlis vaenulikkust pole.