Euroopa Liidu ministrid kiitsid esmaspäeval heaks ühise kaitseplaani, hoolimata teravatest erimeelsustest selle üle, kui kaugele sellega peaks minema.
EL liigub Trumpi võidu järel edasi oma kaitseplaaniga
15. november 2016, 07:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA presidendivalimised võitnud Donald Trumpi ähvardus hoolikalt jäele mõelda NATO liitlaste kaitsmise üle, kui nad oma kaitsekulutusi ei suurenda, on ajendanud ELi riike brittide vastuseisust hoolimata oma kaitsekava edasi arendama.
ELi välispoliitika juht Federica Mogherini on väljendanud veendumust, et parandades bloki võimet vastata väliskonfliktidele ja aidates partnerriike oma kaitsevõimet arendada ning kaitstes ELi kodanikke ei õõnestata NATOt.
«Kavas ei ole luua Euroopa armeed, kavas ei ole rajada uut Euroopa Liidu SHAPE-tüüpi peakorterit,» lausus Mogherini pärast Brüsselis peetud läbirääkimisi välis- ja kaitseministritega NATO Euroopa liitlasvägede peakorterile viidates.
Suurbritannia on ammu vastustanud seesuguseid samme kui NATOt kahjustavaid, kuid pärast juunikuist Brexiti hääletust, tulid Prantsusmaa ja Saksamaa kiirelt välja plaaniga hoogustada kaitsekoostööd, mis nüüd pärast Trumpi võitu veelgi pakilisemaks muutus.
Mogerhini ütles, et EL on selle teemaga tegelenud juba ammu enne USA valimisi ja jätkab sellega tihedas partnerluses NATOga.
Kohtumise lõppavalduses ei ole mainitud võimalikku ELi sõjalist peakorterit Brüsselis, kuid selles sisaldub palve ühenduse välispoliitikateenistusele arendada välja alaline tsiviil-sõjaväeliste meetmete koordineerimise süsteem.
See küsimus tõi esile suure lõhe bloki kahe suurima sõjalise jõu, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, kellest viimane peaks kahe aasta jooksul EList lahku lööma.
Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault nimetas kaitseplaani Euroopale vajalikuks sammuks edasi, näitamaks, et see suudab üha ebakindlamaks muutuvas maailmas otsustamise kaitseküsimuste üle enda peale võtma.
Briti kaitseminister Michael Fallon märkis seepeale, et Euroopa Liit peaks «unistamise» lõpetama.
«Selle asemel, et kavandada kulukat uut peakorterit või unistada Euroopa armeest, vajab Euroopa suuremaid kulutusi oma kaitsele, mis oleks parim võimalik vastus Trumpi presidentuurile,» lausus Fallon.