21. sajandil unistavad tadžikid Lenini lubadusest – saada elektrit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahši jõe orgu, kuhu ehitatakse maailma kõrgeimat Roguni tammi.
Vahši jõe orgu, kuhu ehitatakse maailma kõrgeimat Roguni tammi. Foto: Raigo Pajula

Maailma kõrgeima tammiga Roguni hüdroelektrijaama ehitamisest Kesk-Aasias on saanud näide, kuidas vaidlused vee kasutamise üle võivad tulevikus riikide vahel kaasa tuua konflikte, kuni sõjaga ähvardamiseni välja.

Roguni hüdroelektrijaam, mille planeeritav 335-meetrine tamm ületab kõrguselt ka näiteks Tallinna teletorni, on üks Kesk-Aasia kõige hullumeelsemaid ehitusprojekte, mida ei suutnud ehitama hakata isegi Nõukogude Liit, kuigi tehniline projekt kiideti heaks juba nii ammu kui 1974. aastal. Nüüd on aga Kesk-Aasia kõige vaesem riik Tadžikistan alustanud ehitust, mille maksumus on pool riigi aastasest sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Vahši jõele ehitatava Roguni jaama maksumuseks hinnatakse kolm kuni viis miljardit dollarit, kusjuures Tadžikistani SKT oli möödunud aastal kaheksa miljardit dollarit. Selle hinna ja STK suhet arvestades oleks see enam-vähem sama, kui rikas Eesti hakkaks üksinda ehitama tunnelit Tallinnast Helsingisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles