Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

AJA PEEGEL: Bill Clintoni pahad päevad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Praegu 43-aastane Monica Lewinsky mullu juunis Cannes´ reklaamifestivalil. | FOTO: Scanpix

Neil päevil 18 aastat tagasi hakkas Ameerika Ühendriikide esindajatekoja õiguskomisjon lõpetama uurimist, mis käivitas president Bill Clintoni tagandamise. Andrew Johnsoni ja Richard Nixoni kõrval sai Bill Clintonist kolmas ametis olev riigipea, kes seisis seetõttu silmitsi tagandamisega Kongressis.

Lisaks on see üks suuremaid Ühendriikide presidente tabanud skandaale. Clintonist sai ka esimene ja seni viimane ametis olev Ühendriikide riigipea, kes on kutsutud enda vastu algatatud kohtuasjas vande all tunnistusi andma. Samuti esimene Ameerika president, kel tuli vastata küsimustele eraelu intiimseimate detailide kohta.

Esmalt tuleb minna aastasse 1992, kui siis veel Arkansase kubernerina töötanud Clintonit tabas esimene seksiskandaal. See küll ei nurjanud Clintoni valimist presidendiks samal aastal, kuid jättis talle külge seelikuküti halvustava kuulsuse.

Alguses eitas Clinton suhet modell Gennifer Flowersiga. Aastaid hiljem tunnistas Clinton aga lõpuks, et tal oli naisega vahekord 1970ndatel, mil ta oli juba abielus Hillary Clintoniga. Flowersi väitel kestis nende suhe 12 aastat.

Flowersi skandaal ei jäänud viimaseks. See oli alles proloog. 1994. aastal esitas Arkansase riigiametnik Paula Jones süüdistuse, mille järgi meelitas kuberneriametit pidanud Clinton ta 1991. aastal hotellituppa, laskis püksid rebadele ja nõudis temalt suuseksi. Just see skandaal põhjustas Valge Maja peremehe hilisema umbusaldamise.

Ajal, mil Clinton eitas Jonesi süüdistust, nagu ka seda, et ta olevat käskinud naisel juhtunust vaikida, tuli avalikuks järjekordne afäär. Otsekui möödaminnes küsisid Jonesi advokaadid presidendilt ka tema ja kellegi Monica Lewinsky suhte kohta.

1995. aasta juulis alustas äsja kolledži lõpetanud Lewinsky Valges Majas tööd praktikandina. Novembris pakuti talle juba palgalist tööd, mille naine võttis vastu. Kaks päeva hiljem sai alguse Lewinsky ja president Clintoni seksuaalsuhe, mis vältas ametliku uurimise järgi poolteist aastat ja ka siis, kui Lewinsky oli asunud tööle kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnas.

Sarnaselt varasemate skandaalidega eitas Clinton alguses kõike. Jonesi juhtumiga seoses tunnistas president vande all, et tal polnud seksuaalsuhet toona 21-aastase Lewinskyga, ta ei õhutanud naist vande all valetama ega muretsenud talle vaikimise eest vastutasuks töökohta.

Umbes samal ajal tõusis Clintoni populaarsus tema ametiaja kõrgeimale tasemele: presidendile andis positiivse hinnangu 67 protsenti küsitletuist. Lewinskyt, kes esialgu eitas vande all suhet ning keeldus kohtu ette astumast, kuid muutis tunnistajaimmuniteedi saamise järel oma tunnistust, uskus vaid 13 protsenti ameeriklastest.

President ei võtnud intiimsuhet Lewinskyga omaks kuni 1998. aasta augustis toimunud ülekuulamiseni. Siis tunnistas Clinton, et tal oli Lewinskyga «sobimatuid intiimseid kontakte». President keeldus seda nimetamast seksuaalseks kontaktiks, kuigi Lewinsky väitis vastupidist.

«Mul on kahju, et see, mis algas sõprusena, lõppes niisuguse käitumisega,» tunnistas Clinton avalikustatud ülekuulamisvideos. «Minu meelest on selge, mida sobimatult intiimne tähendab. Ma olen juba öelnud, mida see ei sisaldanud. See ei sisaldanud seksuaalset vahekorda ja ma ei usu, et see oleks sisaldanud käitumist, mis kuuluks mulle omistatud käitumise definitsiooni alla.»

Peale videotunnistuse said huvilised lugeda internetti üles riputatud eriuurija Kenneth Starri pikantsete detailidega mahukat aruannet Clintoni ja Lewinsky suhte kohta. Uurimine esimese perekonna väidetavate seadusrikkumiste kohta algas üsna varsti pärast Clintonite Valgesse Majja kolimist 1992. aastal.

Esialgu ei uuritud Clintoni seksuaalelu, vaid kahtlust äratasid Whitewateri kinnisvaratehing, Valge Maja reisibüroo töötajate vallandamine ja mõningate vabariiklaste isiklike toimikute väljanõudmine Föderaalsest Juurdlusbüroost (FBI). Uurimine hakkas ummikusse jooksma, kuni ilmsiks tulid seigad Clintoni eraelu kohta.

Starri koostatud raportist kujunes omamoodi bestseller. Selles internetis avaldatud ametlikus dokumendis esineb 62 korral sõna «rinnad», 23 korral «sigar» (raporti järgi kasutati sigarit intiimabivahendina) ja 19 korral «sperma».

Kogu maailma meedia kirjutas Lewinsky sinisest kleidist, mida naine kandis enda sõnul päeval, mil nad olid presidendiga vahekorras. Kleidilt leitud spermat uuris FBI, kes ei avaldanud kohe uurimise tulemusi. Ajal, mil eksperdid võrdlesid Clintonilt võetud DNAd kleidilt leituga, kirjutas kogu maailm spermaplekkidega kleidist.

«Börsilangused, valuutade ja nafta hinna kõikumised, maailma majanduslik ja julgeolekualane stabiilsus näivad sõltuvat spermaplekist ühe tüdruku vanal kleidil,» kirjutas ka Postimees oma toonases juhtkirjas.

Skandaali ajal tulid veel mitu naist välja Clintoni-vastaste süüdistustega. Neist raskeim oli endise hooldekodutöötaja Juanita Broaddricku oma, kes süüdistas Clintonit tema vägistamises 1978. aastal. Valge Maja vabatahtliku Kathleen Willey väitel ründas Clinton teda 1994. aastal Valge Maja ovaalkabinetis. Kummagi süüdistused ei leidnud tõendamist.

Jonesi ahistamisprotsess sai lõpu, kui kohus lõpetas selle 1998. aastal, pidades naise väiteid ebapiisavaks, et esitada presidendile süüdistus seksuaalses ahistamises või hirmutamises. Clinton ei tunnistanud end kunagi süüdi ega palunud vabandust. Jones loobus edasikaebamisest, kui Clinton maksis talle 850 000 dollarit, millest enamik kulus Jonesi õiguskuludeks.

Starri raporti alusel asja uurinud esindajatekoja õiguskomisjon esitas Clintoni vastu neli süüdistust. Kaks neist olid seotud vande all valetamisega, kolmas õigusemõistmise takistamisega ning neljas võimu kuritarvitamisega.

1998. aasta 19. detsembril, päeval, mil esindajatekojas seisis ees hääletus, teatas Clinton Iraagis saavutatud võidust. Kriitikute sõnul ajastas Clinton operatsiooni Kõrberebane, aga ka õhurünnakud Sudaani ja Afganistani vastu tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

Esindajatekoda kiitis heaks kaks süüdistuse punkti neljast: valevandumise ja kohtupidamise takistamise. Ülejäänud kaks Clintoni vastu esitatud süüdistust kukkusid esindajatekojas läbi. Hääletuse järel kerkis Clintoni toetus taas rekordtasemele – 73 protsendini.

Edasi jõudis tagandamine senatisse, kus Clinton lükkas tagasi mõlemad allesjäänud süüdistused. Lõpphääletusel olnuks presidendi tagandamiseks vaja 67 senaatori poolthäält ehk kahekolmandikulist toetust.

Vahetult enne 1999. aasta veebruari hääletust evakueeriti inimesed senati istungitesaalist ja seda ümbritsevatest ruumidest pommiähvarduse tõttu. Midagi kahtlast ei leitud ning istungit jätkati tunni aja pärast.

Clinton võitis hääletuse kindlalt. Kohtu töö takistamise süüdistus lükati tagasi 50 poolt- ja 50 vastuhäälega, kusjuures selle vastu andis oma hääle ka viis vabariiklast. Valevandumise punkt kukkus läbi häältega 45:55. Clinton oli mõistetud lõplikult õigeks.

Clintoni pääsemises mängis olulist rolli tema abikaasa Hillary Clinton, kes astus alati oma mehe kaitseks välja, pidades teda poliitilise vandenõu ohvriks. Tõsi, on ka allikaid, mis kinnitavad, et koduseinte vahel oli esileedi märksa resoluutsem. «Kurat, sa k***d mind vaid kaks korda aastas,» olevat Hillary pressi teatel mehele vihahoos öelnud ja talle laualambiga virutanud.

Paljud ameeriklased pidid Hillaryt presidendi afääride tõttu enim alandatuks ning seetõttu tundsid talle kaasa. Samuti imetleti, kuidas esimene leedi suudab sellises olukorras vastu pidada. Hillary Clinton suutis seda austust kasutada oma edasise poliitikukarjääri edendamiseks.

Lõpetuseks veel mõni seos tänapäevaga. Üks Clintoni tagandamise aktiivsemaid algatajaid oli Kongressi vabariiklasest spiiker Newt Gingrich, keda nimetati alles hiljuti võimalikus välisministriks jaanuaris presidendina tööd alustava Donald Trumpi valitsuses. Hiljutiste teadete kohaselt Gingrich siiski Trumpi meeskonnas tööle ei hakka.

Jones, kellest kogu Bill Clintoni saaga alguse sai, toetas tänavu Trumpi valimiskampaaniat. Flowers, kes pooldas veel 2007. aastal Hillary Clintoni kampaaniat, vahetas tänavu poolt ning toetas Trumpi. Lewinsky pooldas presidendina aga Hillary Clintonit.

Tagasi üles