Katalaani keele viimane tugipunkt Itaalias üritab traditsioone säilitada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sardiinia rannik.
Sardiinia rannik. Foto: NYT/SCANPIX

Esimesed katalaanid jõudsid Sardiiniasse 14. sajandil, mil praeguse Hispaania idarannikult toimus laienemine Vahemere suunal, kirjutab New York Times.

Pärast ülestõusu puhkemist saare põhjaosa sadamapiirkonnas saatis kuningas Peter IV aga paljud kohalikud piirkonnast välja ja asustas Alghero linna enamjaolt vangide, prostituutide ja muude soovimatute elementidega, kellest paljud olid katalaanid.

Tänapäeval on Alghero keeleline anomaalia, olles sõna otsese mõttes viimane katalaani kants Itaalias.

Ajal, mil inimesed haaravad üha enam kindlapiirilise identiteedi järele, on katalaani keele kasutamine Algheros meeldetuletus sellest, et vahemere kultuurid on sajandeid segunenud ja teinud identiteedist muutuva nähtuse.

Kuigi Alghero suhteline isoleeritus on aidanud sealsel katalaani keeleruumil säilida, on isegi seal keel ohustatud. Ainult veerand linna 43 000 asukast räägib katalaani keelt emakeelena ning noorte seas on see arv pea olematu, samuti ei õpetata seda kooliprogrammis. 1921. aasta andmete kohaselt rääkisid piirkonnas aga pea kõik katalaani keelt.

«Võib organiseerida konverentse, avaldada raamatuid ja teha igasugu muid asju, kui ainus asi, mis keelt elus hoiab, on kõnelemine,» sõnas Alghero ainsa katalaanikeelse väljaande ajakirjanik Sara Alivesi.

«Kurb reaalsus on see, et siinsetel inimestel on muid probleeme ja nad ei väärtusta seda, kuivõrd on keel osa linna unikaalsest pärandist,» lisas Alivesi.

Tänapäeval ei varjuta katalaani keelt mitte ainult itaalia keeleruum, vaid see peab tunnustamise nimel võistlema ka teiste kohalike dialektidega, muuseas ka domineeriva sardiinia keelega.

Katalaani keelt on tänavatel harva kuulda, ehkki paljud tänavasildid on näiteks katalaanikeelsed. Ka restoranid reklaamivad mõningaid roogasid kui katalaani toitu, nende seas on ka kohalik paella.

1999. aastal võttis Itaalia vastu seaduse kaitsta riigi 12 ajaloolist vähemuskeelt, nende seas ka katalaani keelt. Kuid kohalike ametnike sõnul ei ole sellest erilist abi olnud, kuna riigi koolisüsteem on vägagi tsentraliseeritud.

«Itaalia haridussüsteemis on pikalt olnud käibel arusaam, et ei ole kasulik ja on võibolla isegi ohtlik õpetada sellist keelt riigikeele kõrval,» lausus Joan-Elies Adell, kes on Algheros asuva kohaliku katalaani valitsuse juht.

«Sellist suhtumist on keerulisem muuta kui otsest mahasurumist,» lisas ta.

Mõned koolid on nüüd aga hakanud osana riigi testprogrammist andma katalaanikeelseid tunde. Kolm ühendust annab nädalas katalaani keele tunde ka 150 täiskasvanule, kuid seda korraldavad vabatahtlikud ja nad on tegevad vaid pool aastast.

Asjatundjad näevad katalaani keele tulevikku saarel aga tumedates toonides.

«Mingil perioodil tegid nad nägu, et see läheb neile korda, kuna oli poliitiliselt korrektne öelda, et keeli tuleb kaitsta,» ütles kohalik lingvist Francesco Ballone valitsuse tegevuse kohta. «Nüüd on see aeg aga läbi.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles