Donald Trumpi telefonikõne Taiwani presidendile ei olnud väljaõppeta presidendi diplomaatiline apsakas vaid tahtlik käik, kirjutab The Washington Post.
Trumpi kõne Taiwani riigipeale on katse muuta rahvusvahelisi jõujooni (2)
Telefonikõne Taiwani riigipea Tsai Ing-weniga oli väidetavalt hoolikalt kavandatud samm ning enne vestlust anti Trumpile ka ülevaade kõikidest asjaoludest. Seega ei olnud Trumpile «ühtse Hiina» kontseptsioon tundmatu, lisaks oli ta ka kindlasti teadlik Hiina tundlikkuse osas Taiwani küsimuses.
Telefonikõne andis märku sellest, et Ameerika Ühendriikide eesotsas on nüüd president, kes ei järgi samu diplomaatilisi reegleid, mida mööda eelmised administratsioonid käinud on.
USA diplomaat Jonh Bolton väljendas seda nii: «Ühendriikide president räägib kellega tahab, kui ta arvab, et see on riigi huvides ega lase kellelgi Pekingis dikteerida, mida me öelda võime.»
Trump lisas sõnumi arusaadavaks tegemiseks pühapäeval ka oma Twitteri kontol postituse: «Kas Hiina küsis meilt, kas valuutaga mängimine on OK, kas on hea maksustada meie kaupasid või ehitada Lõuna-Hiina merele suur sõjaväebaas? Ma ei usu.»
Trump lubas oma kampaania ajal võtta Hiina suhtes karmim seisukoht ning Taiwani toetamine on üks võimalustest, kuidas seda ellu rakendada.
Hiina vastas presidendi kõnele hoiatusega, sõnades, et Trump on diplomaatiline kollanokk, kes peab õppima, kuidas Pekingi seatud piiridest mitte üle astuda.
«Lõhenemise provotseerimine ja Hiina-USA suhete rikkumine ei aita Ameerikat suureks teha,» kirjutas Kommunistliku partei häälekandja People`s Daily.
Pekingis asuv ja Mandri-Hiinat valitsev Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwani Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Sellele vaatamata on paljudel maailma riikidel (sealhulgas Euroopa Liidul ja USA-l) Taiwaniga mitteametlikud suhted.