/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2016/12/09/6158453t1h31c7.jpg)
Eesti ametnikud ja poliitikud, kes ütlesid, et tänavusuvise NATO Varssavi tippkohtumise sisuks oli meie julgeolek, ei liialdanud.
NATO pidas meile pühendatud tippkohtumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige konkreetsemad otsused juuli alguses Poola pealinnas peetud tippkohtumiselt puudutasid just NATO kirdeserva – Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Kõrgeimal tasemel sai kinnitatud, et igasse neist tuleb üks liitlaspataljon. Kindlustamaks, et agressiivsele Venemaale ei tuleks pähe testida Põhja-Atlandi lepingu artikkel viit.
Eesti pataljoni juhtriigiks saab Ühendkuningriik. Lisaks neile peaksid hiljemalt tuleva aasta Kevadtormiks kohale jõudma ka nendega koos siin teenima hakkavad Prantsuse sõdurid. Läti pataljoni juhib Kanada, Leedu oma Saksamaa ja Poola oma USA.
Lisaks NATO egiidi all Poolasse saadetavale pataljonile lubasid Ühendriigid, et läkitavad omalt poolt Poolasse veel ühe brigaadi. Tollest brigaadist omakorda peaks pidevalt leiduma allüksuseid, kes käivad õppustel ka Baltimaades.
Juba juunis oli täiel määral tööle hakanud Tallinnas paiknev NATO staabielement – koht, kus Eesti enda ja liitlasriikide kaitseväelased hoolitsevad selle eest, et meil oleksid paigas kõik plaanid nii õppustele kui – hoidku selle eest – kriitilises olukorras appi tulevate liitlaste jaoks. Samasuguseid staabielemente on rajatud kaugemalegi kui eelmainitud kirdeserva nelik – mööda idapiiri Rumeeniani välja.
Võrreldes Venemaa loodeserva kuhjatud vägede ja relvastusega paistab NATO poolt tehtav muidugi üpris tagasihoidlik.
Ühelt poolt on see hea – puhtalt numbrid näitavad, et idanaabri süüdistused, justkui piiraks NATO neid sisse ja käituks ähvardavalt, on puhtakujuline jama.
Teisalt aga ütleb NATO, et see eelpaigutus on mõeldud n-ö komistustraadina – kõik siia saadetavad liitlaspataljonid on täielikult mehitatud ja relvastatud ning valmis vajadusel vaenlasele vastu hakkama. Kui nemad aga juba võitlusse sattuvad, peaksid järgmisena saabuma NATO kiirreageerimisjõud ja vajadusel ka jätkuväed. Loodetavasti piisab pahatahtlikule naabrile sellest teadmisest ja ta päriselt nende plaanide käivitumist näha ei soovi.