Vene Kodanikualgatuse Komitee avaldas ettekande «Väljaränne Venemaalt 20. sajandi lõpus, 21. sajandi alguses,» mis osutab, et emigreerumine on tõusnud taas 1994. aasta tasemele, mil lahkus 345 600 inimest, vahendas uudisteportaal Fontanka.
Väljaränne Venemaalt suureneb (1)
13. detsember 2016, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autorite väitel oli väljaränne kõige suurem 1992. aastal, mil lahkus 704 000 inimest, kuid vähenes järgmisel aastal 493 100-ni. Kõige vähem lahkuti riigist 2009.-2010. aastal (33 000 inimest), kuid emigratsioon pööras Vladimir Putini presidendiametisse naastes kiiresti tõusule, jõudes mullu 353 300 inimeseni.
Ühe ettekande autori Sergei Tsõpljajevi sõnul teeb muret algatusvõimeliste inimeste, ettevõtjate ja haritlaskonna lahkumine, nii on näiteks Saksamaa suurim välisteadlaste rühm pärit just Venemaalt.
Mullu lahkuti kõige rohkem välismaale Kaliningradi oblastist (23 080), Sahhalinilt (14 840) ja Karjalast (12 090), kõige vähem Tõvast (130), Dagestanist (400), Mordvast (4100) ja Tšetšeeniast (560).
Paguluse sihtriikidest on menukaimad tavapäraselt Saksamaa, USA ja Iisrael, jõukas ja haritud kiht eelistab Suurbritanniat, Šveitsi, Austriat, Uus-Meremaad ja Skandinaaviat.
Odava kinnisvara ja lihtsa kodakondsuse saamisega ahvatlevad Lõuna-Euroopa ja slaavi riigid ning Läti. Äriemigrante, teadlasi ja tudengeid tõmbavad Türgi, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina.
Venemaa ja vastuvõtvate riikide ametlikud andmed erinevad kohati kuni 40 korda, kirjutas Fontanka.