Soome põllult leiti üle 400 viikingiaegse hõbemündi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. detsember 2016, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes Hämenkoskis leiti viikingiaegne hõbemüntidest koosnev aare, mis on seal viimase kümnendi suurim selline leid.
Rohkem kui 400 mündist enamik leiti juba mais, kuid veel rohkem kui 100 münti leiti sügisel sügikünni ajal, edastab mtv.fi.
Soome arheoloogide teatel on leius olevatest müntidest suur osa vermitud Euroopas, välja arvatud kaks, mis on paksemad ja oletatavalt pärit idast.
Soome muuseumiameti vanade müntide eksperdi Frida Ehrnsteni sõnul on idamaised mündid raskemad, kaaludes umbes kolm grammi, samas lääne rahade kaal on üks gramm või natuke rohkem.
«Üks idamaistest müntidest on pärit tänapäeva Usbekistani aladelt, sest sellel on kirjas, kes oli raha vermismise ajal sealse kalifaadi valitseja ja vermimise aasta. Rahal on aastaarv 353, mis lääne kalendri järgi on aasta 964. Kuid need andmed on nõrgalt nähtavad, kuna mündid on kahjustada saanud. Teine idamaine münt on esimesega peaaegu autentne, kuid samas on aru saada, et tegemist on võltsinguga,» selgitas Ehrnsten.
Soome viikingiaegsete müntide jäile jõuti mais, mil Kanta-Häme kohaliku ajalooklubi esindajad avastasid metalliotsijate abil Hämenkoski põllult hõbemünte. Nii siis kui sügisel leitud mündid pärinevad 1000 aasta tagusest ajast. Mündid ei olnud anuma ega millegi teise asja sees, vaid pinnases laiali.
«Lääne päritolu rahad on üsna hästi säilinud, need on põllul olnud sajandeid. Samas oli ülllatav, et me ei leidnud jälgi anumatest, keraamikast ega rahapajast, sest tavaliselt pandi mündid enne peitmist mõne anuma sisse,» lisas rahaekspert.
Kuigi tegemist ei ole erakordse viikingiaegse mündileiuga, andis see siiski uut infot Soome viikingiajastu kohta.
«Oletada võib, et keegi jõukas, oletatavlt kaupmees, peitis mingil põhjusel raha maapinda. Kas ta oli kohalik või võõras, seda rahaleid ei paljasta,» nentis Ehrnsten.
Nüüd leitud mündid puhastatakse, konserveeritakse ja katalogiseeritakse.
Osa leitud müntidest on juba näitusel Hämeenlinna kindluses ja ka ülejäänu jõuab millalgi sinna.