Uuring: sajad tsiviilpiloodid lendavad enesetapumõtetega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. detsember 2016, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi ülikooli teadlased tegid pärast 2015. aastal Prantsusmaal meelega vastu mäekülge sõitnud Germanwingsi lennufirma piloodi, depressiooni all kannatanud Andreas Lubitzi juhtumit uuringu, mis näitas et sadadel tsiviilpilootidel on depressioon, enesetapu ning enda ja teiste kahjustamise mõtted.
Küsitlus näitas, et uuritud pilootidest 4,1 protsenti olid sügavas kriisis ja valmis kohe endalt elu võtma, edastab The Independent.
Uurijate sõnul on pilootide töö keeruline, vastutust nõudev ja riskirikas, selle tõttu on nimetatud ameti esindajad rohkem pinges ning see toob kaasa enesehävituslikud mõtted.
Statistika andmetel on maailmas umbes 140 000 tsiviillennunduspilooti, kelle seas on enesetapumõtetega piloote umbes 5700.
Uurijate sõnul ei kontrolli lennufirmad oma pilootide vaimset tervist piisavalt ega paku ka ravivõimalusi.
«Sajad piloodid lendavad depressioonis olles ja enesetapumõtetega, kuid see võib mõjuda halvasti nende kutseoskustele ja karjäärile, kuid lõppkokkuvõttes saab ka lennufirma kahju ja kaotada võib sadu inimelusid,» selgitasid piloodiuuringu teinud.
Harvardi ülikooli küsimustiku täitsid sajad piloodid kogu maailmast ja neil tuli vastata mitmele tervist, kaasa arvatud vaimset tervist, puudutavatele küsimustele.
Ilmnes, et vastanud 1848 piloodist 233 ehk 12,6 protsenti on pidevas depressioonis.
75 pilooti, kes moodustasid vastanutes 4,1 protsenti, teatasid et neil käivad kogu aeg peast läbi enesehävituslikud ja surmamõtted. 49 neist oli küsitluse tegemisele eelnenud ajal olnud pidevalt piloodina tööl.
24 pilooti teatas, et depressiooni tõttu on töö tegemine ehk lendamine raskem, samuti on inimsuhted keerulisemad.
Lisaks tekitavad pilootidele pingeid seksuaalsed ja sõnalised rünnakud, mille põhjustajateks võivad olla nii kolleegid kui reisijad.
«Naispilootidel esineb depressiooni sagedamini kui meestel, seda eelkõige seksuaalse sisuga ja sõnaliselt solvavate rünnakute tõttu. Sellist diskrimineerimist tuleb ennetada, sest muidu võib see tuua kaasa karme tagajärgi,» selgitasid teadlased.
Briti tsiviilpilootide assotsiatsiooni lennuturvalisuse juhi Rob Hunteri sõnul oli Germanwingsi piloodi Andreas Lubitzi juhtum õppetunniks.
«Pilootide puhul ei taheta vaimse tervise teemat üles tõsta, kuna arvatakse, et piloodid läbivad testid, mis neil lennata lubavad ja edaspidi neil depressiooni, närvilisust ja teisi sarnaseid seisundeid ette ei tule. See on vale ja see stigma tuleks unustada. Ka piloodid on ainult inimesed ning nad peaksid saama oma depressioonist ja suitsidaalsetest mõtetest rääkida avalikult, et õigel ajal ravi saada,» teatas Hunter.
Saksa odavlennufirma Germanwingsi piloot Andreas Lubitz põhjustas 24. märtsil 2015 meelega lennuõnnetuse, lennates Prantsusmaal Alpides vastu mäekülge. Lisaks Lubitzile hukkus veel 149 inimest.
Germanwingsi lend 9525 tõusis õhku Hispaaniast Barcelonast ja pidi lendama Saksamaale Düsseldorfi.
Uurimine näitas, et Lubitzil oli depressioon ja ta sai selle tõttu ravi, kuid ta varjas seda oma tööandja eest. Arst oli Lubitzi meditsiinidokumentidele kirjutanud, et oma vaimse seisundi tõttu ei saa ta töötada reisilennuki piloodina.