USA tulevase presidendi Donald Trumpi toetaja ja kongressiliikme Jack Kingstoni sellenädalane Venemaa visiit on veelgi enam tõstatanud küsimuse, milline on uue valitsusjuhi ja Moskva side.
Millised on Trumpi ja Venemaa vahelised sidemed? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Trump võib sanktsioonid üle vaadata. Need on juba niigi kaiga paigas olnud,» sõnas Kingston Moskvas.
Tegemist on vaid viimase arenguga spekulatsioonides, et Trumpi ja Venemaa vahelised sidemed on sügavamad, kui esmapilgul paistab.
Trump välisministrivalikki näib seda kinnitavat. 64-aastasel Exxon Mobile tegevjuhil Rex Tillersonil on otsene seos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid on pidurdanud Exxoni koostööd Rosneftiga ja Tillerson on avalikult kaubanduspiiranguid ka kritiseerinud. 2011. aastal allkirjastatud lepe Rosneftiga, mille abil kütusefirmad oleksid ligi pääsenud Arktikas on Putini sõnul väärt umbes 500 miljardit dollarit.
2013. aastal autasustas Kreml Tillersoni sõprusordeniga. Aasta hiljem, kui Venemaa Krimmi annekteeris ja Euroopa Liit ning USA Venemaale seetõttu sanktsioonid kehtestasid, kritiseeris Tillerson avalikult lääne poliitikat.
Washingtonis kütab lisaks veel kirgi Luure Keskagentuuri (CIA) hinnang, mille kohaselt sekkus Venemaa küberrünnakutega USA presidendivalimistesse, et aidata kaasa vabariiklase Donald Trumpi võidule.
«Kellelgi ei tohiks olla kahtlust. See ei juhtunud juhuslikult. Tegu oli ühe riigi teadliku üritusega saavutada teatud tulemus,» ütles CIA direktor Michael Rogers.
Esialgu oldi nii Valges Majas, kui kongressis saabunud informatsiooni suhtes ettevaatlik, kuid CIA andis neile üle ka tõenditega raporti. See veenis neid. Venemaa sekkus USA valimistesse.
CIA juurdlus järeldas samuti, et Venemaa tegevuse eesmärgiks oli Trumpi edu valimistel.
Kuid USA tulevane president Donald Trump eitab jätkuvalt, et sündmus aset leidis. Seda hoolimata CIA tõenditest, mida Trump New York Timesi andmetel läbigi ei ole lugenud. Trump peab avaldust naeruväärseks, sama on öelnud Moskva.
Kaks päeva peale USA presidendivalimisi teatas Vene asevälisminister Sergei Rjabkov, et Trumpi kampaania ja Moskva vahel on side. Peale seda esitas üks Trumpi meeskonnaliikmetest lahkumisavalduse.
Trumpi ärisuhted Moskvaga algasid juba 1980ndatel. «Vene vahendite osakaal on meil ebaproportsionaalselt suur,» sõnas Trumpi poeg Donald Trump Junior 2008. aastal. «Venemaa on meile suur tuluallikas,» lisas ta.
Seda, kui suur osakaal Venemaal Trumpi ärides on, pole teada, sest USA tulevane president keeldub avaldamas maksutagastusi või muid dokumente, mis seda näitaksid ja taolist hirmu leevendaks.
Seetõttu palus Ühendriikide praegune president Barack Obama CIA-l asja edasi uurida. Juurdluse tulemused peaksid tema lauale jõudma enne ametiposti üleandmist 20. jaanuaril.
Üks Trumpi läbivamaid kampaanialubadusi oli parandada suhteid Venemaaga, eriti president Vladimir Putiniga.