Kriisi korral leiab vasturohtu (28)

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
James Townsend.
James Townsend. Foto: Jonathan Wiley / US Mission to NATO

Kuigi ekspertide hinnangul on Venemaa sõjajõud Kaliningradi oblastis oht piirkonna julgeolekule, leiab viimaseid päevi USA asekaitseministrina ametis olev James Townsend, et Balti riikidel ei ole vaja vastukaaluks arendada samasugust võimekust.

Viimastel aastatel on Venemaa paigutanud oma Euroopa enklaavi hulga õhutõrje raketisüsteeme S-400 ja ballistilisi raketisüsteeme Iskander. Kriisi korral suudaksid idanaabri relvajõud nii takistada NATO liitlasvägede jõudmist Baltimaadesse kui ka tabada piirkonna strateegilisi objekte Lõuna-Poolast kuni Kesk-Soomeni.

Sellele probleemile on juhtinud tähelepanu mitu kõrget NATO ohvitserid. Eriti häälekalt on seda teinud endine NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Philip M. Breedlove, kes sel kevadel erru läks.

-Pelk Trooja hobune

Erukindrali arvates on Venemaa sõjajõud, mis võib takistada liitlaste appitulekut Balti riikidele mere- ja õhuruumi kaudu, olemuselt puhtalt ründava iseloomuga. Kuna ei Poolal ega Baltimaadel ole vahendeid sellist laadi ohu tõkestamiseks, ei jää eespool nimetatud riikidel muud üle kui pöörduda liitlaste poole.

Näiteks Eesti kaitseväejuhataja Riho Terras on öelnud intervjuus Financial Timesile, et NATO peaks mõtlema Patriot-rakettide paigutamisele sinna piirkonda. Sama meelt on ka Breedlove, kes on soovitanud USA-l luua piirkonda omakorda võime takistada venelasi vabalt vägesid liigutamast.

Selle mõttekäiguga ei ole aga nõus Townsend, kellele see on viimane nädal kaitseminister Ash Carteri asetäitjana Euroopa ja NATO küsimustes. «Baltimaadel puudub vajadus juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise võimekuse järele,» ütles ta.

«See võimekus ei ole midagi uut. See pelgalt nimi. See on sama vana kui Kain ja Aabel või Trooja hobune,» naljatas Townsend ja lisas, et nii USA kui ka liitlased on varemgi  seesuguste sõjaliste väljakutsetega silmitsi seisnud, näiteks külma sõja ajal.

Townsend ütles, et ei karda Kaliningradis paiknevaid raketisüsteeme, sest nii USA-l kui ka NATO liitlastel on kriisi korral võimalik võtta vastumeetmeid. Seni hoiavad Washingtonis asuva kaitseministeeriumi ametnikud Venemaa tegemistel sealkandis hoolikalt silma peal.

Ühe kõrge Eesti ametniku sõnul võib aimata, miks USA ei soovi hakata siinkandis takistama Venemaa juurdepääsu ja tegevusvabadust. Nimelt võib selline areng anda Kremlile uut indu jätkata veelgi suurema hooga võidurelvastumist NATO idaserva piiril.

Ent see ei tähenda, et Baltimaad oleksid jäetud üksinda. Seda kinnitab kas või tuleva aasta alguses siia saabuv USA soomusbrigaad, mis jääb kohapeale üheksaks kuuks. Lisaks tulevad siia veel NATO pataljonid.

Samuti on Townsendi sõnul Pentagoni ametnikud Balti riikide kolleegidega tihedas kontaktis. Ta rõhutas, et Balti riigid ei saa nõu mitte ainult USA-lt, vaid ka teistelt liitlastelt. Eelkõige arutatakse selle üle, millised sõjalised kulutused on otstarbekad, sest iga ühendusse kuuluva liikmesriigi investeeringuid vaadatakse osana suuremast pildist.

Townsend ei jäänud siinkohal Balti kolleegide kiitmisega tagasihoidlikuks. «Ma ei ole eales näinud selliseid ametnikke, kes on nii agressiivsed ja tasemel nagu nemad. Kui nad  minu büroosse tulevad, pean andma endast parima,» sõnas ta ning lisas naljatamisi: «Nad on väga head kuulajad ja mina olen väga hea rääkija.»

-Suuremad kaitsekulutused

Viimasel ajal on tekkinud küsimus, kas uue presidendi Donald Trumpi juhtimisel toimub USA kaitsepoliitikas märkimisväärne muutus. Townsend jäi vastu võlgu. Küll pidas ta kindral James Mattise nimetamist kaitseministri kandidaadiks heaks valikuks. «Ma tean teda ja ma arvan, et temast saab hea kaitseminister.»

Samuti mainis peagi töölt lahkuv asekaitseminister NATO liikmesriikide kaitsekulutusi. Townsend ütles, et peale Trumpi soovib ka president Barack Obama administratsioon näha seda, et liitlased suurendaksid kaitsekulutusi kahe protsendini SKTst. See on nõue, mida Eesti on kogu aeg täitnud.

«Putini väikese abiga oleme näinud, kuidas kulutused on nüüd uuesti tõusma hakanud. Ja kes veel on seda märganud? Trump! Sest me oleme seda talle öelnud. Kas see on tema jaoks piisav? Ma ei tea. Peab vaatama,» lausus ta.

Townsend on veendunud, et NATO kaitseministrite kohtumisel tuleva aasta veebruaris kostavad üleskutsed liitlaskohustuste koormat jagada ja kulutusi suurendada juba valjemalt. «Praegu ei ole õige aeg jääda loorberitele puhkama. Me peame suurendama kaitsekulutusi ja see saab nii olema,» arvas ta. Vastasel juhul lakkab allianssi mudel ametniku hinnangul töötamast.

Kommentaarid (28)
Copy
Tagasi üles