/nginx/o/2016/12/19/6189821t1h5fe5.jpg)
Euroopa Liit pikendas täna veel kuue kuu võrra Venemaale seoses Ukraina interventsiooniga kehtestatud majandussanktsioone.
Euroopa Liit pikendas kuue kuu võrra Vene-vastaseid sanktsioone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu Nõukogu teatas, et 2014. aastal kehtestatud sanktsioone pikendatakse kuni 2017. aasta 31. juulini.
ELi sanktsioonid, mis kehtestati 2014. aasta juulis pärast lennufirma Malaysia Airlines reisilennuki allatulistamist Ida-Ukraina kohal, on suunatud Vene energeetika-, kaitse- ja finantssektori vastu. ELi liidrid leppisid sanktsioonide pikendamises kokku neljapäeval Euroopa Ülemkogul.
«Nõukogu pikendas Vene majanduse teatud sektorite vastu suunatud majandussanktsioone kuni 31. juulini 2017,» teatas nõukogu avalduses.
Sanktsioonid on suunatud finants-, energeetika- ja kaitsesektori ning toodete vastu, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks.
Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president François Hollande teatasid eelmisel nädalal, et toetavad sanktsioonide pikendamist, kuna Venemaa ei ole täitnud oma lubadusi seoses Ukraina relvarahuga. Merkel ja Hollande möönsid, et Minski lepete elluviimisel ei ole edu saavutatud ning seega pole teist võimalust kui karistusmeetmed jõusse jätta.
EL on sanktsioone korduvalt pikendanud, kuid osa liikmesriike, teiste seas Itaalia, on nende otstarbekuse ja kulu korduvalt kahtluse alla seadnud.
Lisaks Venemaa nafta-, finants- ja sõjalise sektori vastu suunatud majanduslikele meetmetele on EL kehtestanud reisikeelu ja varade külmutamise rea Ukraina ja Vene ametiisikute vastu, kes on ELi hinnangul õõnestanud Ukraina territoriaalset terviklikkust. Nende sanktsioonide kehtivusaeg lõpeb järgmise aasta märtsis.
Samasugused sanktsioonid seoses Krimmi annekteerimisega kehtivad 20. juunini.