Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad jõudsid teisipäeval kokkuleppele relvadirektiivis, millega karmistatakse järelevalvet tsiviilisikute käes olevate relvade üle, et takistada ebaseaduslikku relvaäri ning hoida ära võimalikke terroriakte.
Euroopa Liidu riigid saavutasid relvadirektiivi osas kokkuleppe
20. detsember 2016, 22:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (COREPER) kinnitas omalt poolt Euroopa Parlamendiga saavutatud kompromissi, teatas Euroopa Liidu Nõukogu pressiteenistus.
Euroopa Komisjon esitas oma ettepanekud relvadirektiivi muutmiseks eelmise aasta sügisel seoses terrorirünnakutega Euroopas. Suvel jõudsid siseministrid muudatuste osas üksmeelele, kuid selle järel kooskõlastati muudatused ka Euroopa Parlamendiga. Nüüd läheb kokkulepe direktiivi muudatustega Euroopa Palramendi täiskogus hääletusele.
Eesti on Euroopa Parlamendi ja nõukogu relvade omandamise ja valduse kontrolli käsitleva direktiivi eelnõus tulirelvade käitlemise kontrolli tugevdamist toetanud, samuti toetab Eesti ettepanekut lisada direktiivi kohaldamisalasse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad. Muu hulgas toetas Eesti relvalubadele ühtse tähtaja määramise ettepanekut ja nõuet läbida relvaloa taotlemisele eelnevalt arstlik kontroll. Eesti toetab ka seisukohta, et relvaloa väljastamisel tuleb Euroopas kehtestada ühtsed tervisenõuded, mis praegu riigiti erinevad või puuduvad üldse.
Samuti toetatakse ebaseaduslikku relvakaubanduse tõkestamist ja infovahetust, mis võimaldab ka piiriüleselt saada teada kui mõni liikmesriik on keeldunud inimesele relvaloa väljastamisest.
Eestil kõrvuti Soome ja teiste Balti riikidega oli peamiselt probleeme ettepanekutega, mis oleks takistanud vabatahtlike kaitseorganisatsioonide liikmetel relvade omamist.