Sõdurneiu saab esimese missioonikogemuse

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abrianna Archuleta.
Abrianna Archuleta. Foto: Georgi Beltadze

Paljude 3. brigaadi sõdurite jaoks on see välismissioon nende esimene. Üks neist on New Mexicost pärit 18-aastane reamees Abrianna Archuleta, kes läheb Poola. Neiu liitus sõjaväega alles sel aastal pärast kooli lõpetamist.

Archuleta teenib suurtükiväes. Tema ametinimetus on vägagi peen: suurtükiväe automatiseeritud taktikaliste andmesüsteemide spetsialist.

«Teisisõnu: ütlen, kuhu tulistada, mida ja kui palju,» selgitas neiu oma tööd. Ta on brigaadis üks esimestest ja vähestest neidudest sel ametikohal.

Mis tõmbas aga noort neiut sõjaväe poole? «Kool oli minu põhimotivatsioon armeega liitumiseks. Tahtsin minna meditsiiniõeks õppima. Alguses läksin rahvuskaarti, aga siis ema ütles, et ei-ei, mine liitu sõjaväega, saad näha maailma ja inimesi. Ja nii ma otsustasingi hakata aktiivseks sõduriks,» selgitas Archuleta.

Archuleta ütles, et naistele ei tehta sõjaväes hinnaalandust. «Meid ei kohelda erinevalt, sest ülemused ootavad, et kannaksime samasugust koormat,» põhjendas ta ja lisas, et teistsugune suhtumine ei tuleks kõne allagi.

Noore naise jaoks pole see esimene kord ennast meestemaailmas tõestada. Archuleta on terve elu spordiga tegelenud. Viimased kaks aastat tegeles ta maadlusega, kusjuures eelmisel aastal krooniti ta New Mexico osariigi meistriks.

Alguses oli tal raske. «Mind koheldi kohati erinevalt. Meeskonnakaaslased ei olnud minu suhtes päris nõudlikud, aga see käis mulle närvidele. Lõpuks tuli treener minu selja taha ja selgitas, et ma ise langetasin sellise valiku ning siis hakkas asi paremuse poole liikuma,» kirjeldas Archuleta.

Katsumused spordimaailmas on karastanud Archuleta noort hinge. Seetõttu ei ole ta eriti närviline eelseisva missiooni pärast. «Olen teadlik, millest loobuma pean. Liitusin ju vabatahtlikult. Arvan, et see saab olema lahe,» märkis ta lustakalt.

Archuleta lisas, et ta ei tea, mis teda Poolas ees ootab. «Ma ei ole veel jõudnud uurida sealseid olusid ega kultuuri. Olen praegu asjade pakkimisega hõivatud,» tunnistas naine.

Küll aga teab Archuleta, et seal on talvel väga külm. «Minu parim sõber,» ütles ta viidates fliisile, mille ta oma seljakotti pakkis. Kokku võtab ta kaasa kaks-kolm kotti, millest raskeim, isiklikku varustust sisaldav kott kaalub umbes 20 kilo.

Reamees Archuleta näitab, milliseid asju ta võtab Poola kaasa / Foto:
Reamees Archuleta näitab, milliseid asju ta võtab Poola kaasa / Foto: Foto: Georgi Beltadze
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles